Kliimamuutuste mõjul jäävad meie jõed jääkatteta
 Toimetaja Piret Ehrenpreis   Kliimamuutuste mõjul võivad selle sajandi lõpuks jääda talviti Eesti jõed jääkatteta. Järvede jääkiht võib aga jääda senisest oluliselt õhemaks. See mõjutab veekogude looduslikku taasakaalu, tuues kaasa vetikate vohamise. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv, millest lähtuvalt ka Eesti oma veekogude tervise üle otsustab, ei arvestanud seni kliimamuutusega kaasnevate võimalike mõjudega. Nüüd tuleb aga järvede tervendamiseks vajalike veemajanduskavade koostamisel  neid tegureid siiski arvesse võtta.Eestis ei ole kliimamuutused end veel kuigi tugevalt tunda andnud. Mõnekümne aasta perspektiivis võib aga oodata, et olukord muutub. Edelatuuled sagenevad, paisutades Pärnu lahes vett, tuuled tugevnevad ja pehmemad talved jätavad jõed jääkatteta, kirjeldas tulevikuväljavaateid Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi juhtivteadur Peeter Nõges. Jõgedes hoiab see ära hapnikupuuduse ohu, Peipsil võib aga piirata kalapüügivõimalusi. Ühtlasi väheneks ka kalade talvine suremus, mis on muidu põhjamaa talvede puhul loomulik nähtus. "Kui nüüd kalad kõik ellu jäävad, siis surve zooplanktonile tugevneb. Nad süüakse peaaegu kõik ära ja pärast seda pole enam kedagi, kes sööks vetikaid. Ja siis võib juhtuda tõesti, et meie veed lähevad hägusemaks, sest vetikate õitsemine sageneb. Vaene zooplankton saab kahelt poolt. Ühelt poolt soojenemisega sinivetikate hulk suureneb, mis ei ole zooplanktonile hea toit. Ja teiselt poolt  kalade surve suureneb, nii et nemad jäävad kahe kivi vahele," rääkis Nõges.    Peeter Nõgese sõnul saaks veekogud kliimamuutuse otsese mõjuga isegi hakkama. Probleem tekib aga siis, kui inimene hakkab kliimamuutusega kohanemiseks omalt poolt midagi ette võtma. "Näiteks rajatakse veehoidlaid, et saada endale piisavalt joogivee varusid või toodetakse hüdroenergiat selle asemel, et võtta maa sees naftat. Need on kõik kliimameetmed, aga nad hakkavad väga tugevasti mõjutama meie jõgede vooluhulkasid," selgitas Nõges.   Maaülikooli hüdroloogiaprofessor Tiina Nõges tõdes, et Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv, millest lähtuvalt ka Eesti oma siseveekogude tervise eest hoolitseb, seni kliimamuutuste võimalikku mõju ei arvestanud. "Kuna kliimamuutused võivad töötada inimtegevusest tulenevate siseveekogusid halvendavate faktoritega samas suunas, siis peaksid meetmed, mida planeeritakse veemajanduses, olema tõhusamad, et vältida veekogude seisundi halvenemist. 2015. aastaks on vaja teha uus ring peale veemajanduskavadele ja nüüd tuleb seal ka kliimamuutusi arvestada. Mõned riigid on seda ka juba esimeses ringis teinud. Eestis seda polnud, aga samas pole meil ka kliimamuutuste mõju veel nii tugev kui mõnes teises Euroopa riigis," rääkis Tiina Nõges.  Eestis ollakse veemajanduskavade koostamisega alles üsna algusjärgus. 2015. aastaks vajaks keskkonnaministeeriumi andmeil meie 95st suurest järvest parandamist 33.  
