Hüpotaalamus reguleerib vananemist
 Ajakirjas Natureilmunud uurimus viitab, et NF-kB kutsutava valgu üleküllus kasvu, metabolismi ja paljunemise eest vastutavas ajuosas võib kiirendada mitmete vananemisega kaasnevate nähtuste nagu kognitiivse võimekuse languse ning lihasnõrkuse ilmnemist. Valgu aktiivsuse pärssimine võimaldab hiirte eluiga potentsiaalselt viiendiku võrra tõsta.   Vananemist iseloomustavad mitmed erinevad korraga kehas toimuvad muutused. Teadlased on pikalt kahtlustanud, et tegemist ei ole pelgalt eri protsesside juhuliku kokkulangevusega, vaim pigem toimub see kontrollitud ning reguleeritud viisil. Näiteks on ümarussidel ning äädikakärbestel tehtud katsed näidanud, et vaatluse alla võetud organismide puhul juhivad seda toiteainete ning keskkonna põhjustatava pingeseisundi tajumisega seotud närvirakud.   Dongsheng Cai juhitud töörühm leiab nüüd uues uurimuses, et imetajatel võib vastavat rolli täita hüpotaalamus. Teadlased leidsid, et vananedes muutub üha aktiivsemaks NF-kB'ks kutsutav signaalmolekul, mis reguleerib muuhulgas immuunsüsteemi rakkude omavahelist suhtlust. Samuti mängib valk tähtsat rolli selle esmases reaktsioonis ärritajatele ja haigustele – põletiku tekkes. Kuigi immuunsüsteem kindlustab lühiajalises perspektiivis organismi ellujäämise, võib krooniline põletik viia mitmete haiguste ilmnemiseni.   Eelnevates uurimistöödes on lisaks selgunud, et hüpotaalamuses kasvab vananedes võõrkehi hävitavate mikrogliia rakkude hulk, mis samas ka NF-kB'd toodavad. See stimuleerib omakorda teisi neuroneid seda sama tegema. Põletikuline valk annab kehale märku paljunemine lõpetada. Proteiini üleküllus viib olukorrani, kus hakkab muutuma muna- ja seemnerakkude ning suguorganite arengut kontrolliva gondatropiini vallandamise eest hoolitseva (GnRH) hormooni tootmise eest vastutava geeni avaldumine. Ei olnud välistatud, et hormoon võib täita ka teisi rolle.   Selle kontrollimiseks toimetas töörühm keskeas hiirte hüpotaalamusse GnRH'd. Cai avastas, et teguviis algatas neurogeneesi mitte ainult vastavas ajuosas, vaid uusi neuroneid hakkas moodustama ka teistes ajuosades. Samal ajal tehti hiirtele sagedasti vananemise käiku kontrollivaid teste, mille kohaselt aeglustusid mitmed selle progressioonile viitavad protsessid. Näiteks aeglustus nii lihaste nõrgenemine, naha õhenemine ja luude massikadu. Samuti oli sooritusvõime mälu ülesannetes parem. Hiired, kelle ajus NF-kB tootmist ergutati, hakkasid seevastu kiiremini vananema.   Tulemused olid sarnased nii emastel kui isastel. Viimasega kaasnevalt pikenes ka hiirte eluiga kümne protsendi võrra. Hiired, kellel NF-kB tootmine sünnist saadik pärsitud oli, elasid lausa 20% tavapärasest kauem. Samal ajal jääb veel selgusetuks, kuidas GnRH vananemise efektidele täpselt vastu töötab. On võimalik, et neurogenees tasakaalustab vanusest tingitud neuronite kaotust, mõjutades selle käigus mitmeid organeid. Ent sedavõrd universaalne selgitus tekitab vähemalt esialgu pigem rohkem küsimusi kui vastuseid.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
