Kalade positsiooniheitluse otsutavad isiksuseomadused
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Kalade puhul ei vasta tõele eeldus justkui lööks suuremad alati toidu pärast võideldes väiksemad minema. USA ja briti teadlaste uuringust selgub, et väike agressor teeb vaevata mõõtudelt suuremale tuule alla. Seega on vähemalt kaladel keerulistes oludes isikuomadustel ellujäämisel kandvam roll kui suurusel.   Teadlaste eksperimendis kasutati troopilisi kalu Xiphophorus birchmanni, kes lasti akvaariumisse paarikaupa. Seejärel pandi anumasse ka toitu ning asuti edasi toimuvat filmima. Toidu pärast lasti võitlema nii emaseid kui isaseid kalu. Ühtlase seaduspärana ilmnes, et agressiivsem isend lõi tagasihoidlikuma, kuid mõõtudelt suurema, konkurendi toidu juurest minema. Seejuures võtsid nad ka tublisti kaalus juurde. Ka selgus, et isased ründasid toidu saamise nimel vastast palju sagedamini kui emased.   Loomade puhul käsitletakse iseloomuomadusena käitumisjoont, mis on teatud tingimustel korduvalt jälgitav. Varasemalt on täheldatud loomadel tagasihoidlikkust või agressiivsust. Neil omadustel arvatakse olevat ka märkimisväärne ökoloogiline tähtsus. Ka arvatakse, et teatud iseloomuomadused on loomadel päritavad. Seni vajab aga põhjalikumat uurimist, kas agressiooniga toidu võitmine võiks anda eeliseid ka järglaste muretsemisel. See annaks rohkem infot ka iseloomuomaduste päritavuse kohta.     Vastav uurimus ilmus ajakirjas  Behavioral Ecology and Sociobiology. 
