Väetisi kasutati arvatavalt juba 5000 aasta eest
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Rootsi Gothenburgi ülikooli arheoloogid on juba mõnda aega uurinud põhjalikult Falköpingi linna lähistel Karlebys ühe kiviaegse asumi jäänuseid. Nad on püüdnud tuvastada kunagiste elanike toidulaual olnud valikuid, aga ka seda, kas 5000 aasta eest võidi seal kasutada väetisi. Viimased andmed viitavad sellele, et see suure tõenäosusega nii oli.   Kiviaegsete inimeste menüü uurimisel on teadlastele abiks erinevate teraviljade ja teiste taimede jäänused, mida uuritakse väga põhjalike analüüsimeetoditega. Samuti otsitakse kariloomade luude jäänuseid. Teadlaste sõnul annavad taimede seemned ja teraviljajäänused palju infot selle kohta, kui oluline oli toona põlluharimine võrreldes karjakasvatusega.    Loomaluudes leiduvaid isotoope uurides oskavad teadlased öelda, kas tegu oli spetsiaalselt koduses majapidamises kasvatatud kariloomadega. See annab aga omakorda infot sellest, milline võis nende roll olla kaubandussuhetes.    Esimesed teraviljajäänuste analüüsid näitavad, et 5000 aasta eest kasvatati seal nii otra kui nisu. Proovides torkab silma võrdlemisi kõrge isotoop N15 (lämmastik 15) tase. Teadlaste hinnangul viitab see suure tõenäosusega sellele, et Karleby piirkonnas mõisteti juba siis põlluharimisel väetist kasutada.   Teadlased jätkavad uuringuid nii väli- kui sisetingimustes, lootes leida ka näiteks umbrohtude seemnete kivistisi. Need võiks anda kinnitust, kas põlluharimisel kasutati väetis või mõnd teist meetodit. 
