Eesti Geenivaramu direktor rääkis DNA ajaloost
 Aprillis, 1953. aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick esmakordselt DNA kaksikspiraali ehitust kirjeldava teadusartikli. Leiu olulisusest, sellele järgnenud arengust ning võimalikest rakendustest rääkis saates „Terevisioon“ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.   Äärmiselt revolutsiooniliseks avastust toona ei peetud. „Selles samas Nature numbris oli tegelikult veel kaks artiklit DNA struktuurist. Läks veel tükk aega, enne kui leiti lisatõendeid, et see DNA struktuur on niisugune. Kõige tähtsam oli, et nad vihjasid seal, kuidas geneetilist informatsiooni edasi antakse – et toimub kahe DNA ahela sõltumatu jagunemine. Alles viis aastat hiljem näitasid Ameerika teadlased, et see tõesti on niimoodi,“ selgitas Metspalu. Nii said Crick ja Watson Nobeli preemia alles üheksa aastat hiljem.   Samas märkis ta, et teadus oli toona väga võistluslik ning paljud tegid selles suunas tõsist tööd. Näiteks tegi Rosalind Franklin küll röntgenstruktuuranalüüsi rakendades pärilikkusmaterjalist fotosid, ent ei osanud nähtut seletada. Ervin Chargaff näitas jällegi, et erinevaid nukleotiide näis küll olevat sama palju, ent jäi nähtusele tähenduse andmisel hätta. „Lõpuks Watson ja Crick panid selle kõik kokku, tegemata ise ühtegi „märga katset“ /../ Nemad said siis lõpuks oma mudeli ehitamisega aru, kuidas see DNA struktuur välja näeb ning kohe sai ka selgeks, et niimoodi toimubki DNA informatsiooni edasi andmine põlvest-põlve,“ sõnas Geenivaramu direktor. 
