Stonehenge'i piirkond oli asustatud ammu enne seni arvatut
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Stonehenge'ist mõne miili kauguselt leitud ajalooliste materjalide dateerimine süsiniku abil annab kinnitust, et piirkond oli püsivalt asustatud juba tuhandeid aastaid enne seni arvatut. Uued andmed tulid päevavagele, kui teadlased uurisid mälestise lähedal asuva allika ümbrust, vahendabPhysorg.com.  Seni oldi ühel nõul, et 7500 aastat enne meie ajaarvamist külastasid Stonhenge'i lähedal asuvat Vespasian Campi mesoliitikumi inimesed. Paraku hülgasid nad selle aga teadmata põhjustel. Tuhandeid aastaid hiljem jõudsid sinna neoliitikumi inimesed, kes rajasid ka praegu tuntud mälestise.  Hiljutine uuring näitab aga, et need oletused ei pea paika. Piirkond on olnud pidevalt asustatud ning varasema asustuse märgid viitavad 5000 aastat varasemale ajale.  Teadlased  lähtusid eeldusest, et nii loomad kui inimesed vajavad elamiseks vett. Seepärast asuti põhjalikumalt uurima Vespasian Campi allika ümbrust. Leitud esemete põhjalik uurimine  kinnitas, et piirkonnas on toimunud üleminek ühelt kultuurilt teisele samm-sammult. Seega ei pea paika jutt, nagu oleks piirkond vahepeal hüljatud.  Teadlaste hinnangul on jõutud jälile Stonehenge'i esimese, mesoliitikumist pärineva puust monumendi püstitanud inimeste identiteedile. Samas võivad need leiud olla üksnes osake sellest, mis teadlastel veel avastamata on. 
