Iidne galaktika sünnitab tähti rekordilise kiirusega
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Astronoomid teatavad ajakirjas Nature ilmunud uurimuses äärmusliku tähetekke kiirusega  galaktika leidmisest, registreeritud valgus asus teele juba 880 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Seni peeti aastas tuhandetele tähtedele elu andvate galaktikate esinemist niivõrd varjases universumis võimatuks.   Suure tähetekke kiirusega galaktikad on suhteliselt haruldased ning isegi sellisel juhul moodustub nendes aastas keskmiselt mõnesaja Päikese massi jagu tähti. Võrdluseks tekib Linnuteel aastas keskmiselt vaid kaks uut tähte. Galaktikate evolutsiooni kirjeldavate teooriate kohaselt on need elliptiliste galaktikate esivanemaks. Samuti oletatakse, et taoline äärmuslik periood vältab galaktikate elus vaid umbes sada miljonit aastat, misjärel tähtede moodustumine oluliselt aeglustub. Seejuures mõjutab seda oluliselt ka gaasipilvede metallilisus ehk kui palju selles heeliumist raskemaid elemente leidub. Suurem metallilisus kiirendab nende jahtumist ja vähendab tihenemiseks kuluvat aega.   HFLS 3 köitis tuhandete vaadeldud galaktikate hulgas tähelepanu, kuna sellelt lähtuv valgus oli võrreldes teistega tunduvalt punakam. Asjaolu võib viidata selle suuremale kaugusele. Universumi paisumise tõttu nihkub Maast kaugenevatelt galaktikatelt pärinev valgus üha rohkem suurema lainepikkuse suunas. Selle alusel leidsid teadlased, et registreeritud footonid asusid teele juba 880 miljonit aastat tagasi. Galaktika teisi omadusi arvesse võttes oli tegu millegi erakordsega. Selle eredus oli hoolimata seda varjavast tolmupilvest võrdväärne 30 miljardi Päikesega.   Teine üllatus tabas astronoome, kui neil õnnestus raadioteleskoopide vahendusel uurida selle keemilist koostist. Selgus, et see oli äärmiselt sarnane tänapäeva ekstreemse tähetekkega galaktikatele. Vaatluste kohaselt moodustub HFSL 3's aastas ligikaudu 3000-5000 Päikese massi jagu tähti. Ometigi poleks levinud mudelite kohaselt enne universumi miljardi aasta vanuseks saamist selleks piisavalt raua ja süsiniku aatomeid leiduda. Enne laiaulatuslikemate järjelduste tegemist tuleb siiski oodata, kuni vaadeldakse tosinaid taolisi galaktikaid.   Vaatluste käigus avastati massiivne tumeaine klomp, mille gravitatsioon galaktika moodustumiseks piisavalt tavalist ainet ligi meelitas. Samal ajal selgitab ootamatu leid, miks enamikke universumi vanimatest tähtedest just elliptilistes galaktikates kohata võib. Viimaseid omakorda võib reeglina leida suuremate galaktikaparvede keskmest.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. 
