Tartus allkirjastatakse metsamajanduse heade tavade kokkulepe
Toimetaja Piret Ehrenpreis Eesti Metsaseltsi eestvedamisel allkirjastavad metsanduse ja metsaharidusega seotud organisatsioonid  täna Tartus metsamajandamise Hea Tava kokkuleppe. Dokument sõnastab metsade majandamise käigus heaks praktikaks peetavad normid. Eestimaa Looduse Fond leiab, et dokument on liialt üldsõnaline ning praegusel kujul jääb selle eesmärk arusaamatuks.   Eesti metsamajandamise Head Tavad mahuvad ühele lehele. Üldjoontes on tegu lihtsate põhimõtetega, millest metsamehed oma igapäevatöös kogu aeg lähtunud on. Ka nähakse seal ette, et end tuleb metsanduse vallas harida ja nõustada neid, kes metsandust õppinud pole. Samuti tuleb metsa majandamisel arvestada, et see on elupaik paljudele organismidele ja väärtuslik puhkepaik.   Metsaseltsi president Hardi Tullus avaldas lootust, et leppe allkirjastamine viib detailsemate aruteludeni ja ühiskonnas konsensuslike otusteni.  Vanade aastakümneid väldanud toimetamisnormide kõrval tekivad ühiskonnas ka uued teemad, milles tuleb kokku leppida. "Näiteks et metsateed tuleb korras hoida või naaberkinnitu omanikku tuleb teavitada, mida mina omas metsas ette võtan. Et siduda rohkem külakogukonda, et siduda omavalistusi on vaja ka, et ühiskonnas oleks ühtsed väärtushinnangud, mida metsas tohib teha ja mida mitte," rääkis Tullus.  Tema sõnul on 90ndail levinud röövmetsanduse aeg ümber ning tänased metsaomanikud on üha rohkem huvitatud jätkusuutlikust metsmajandamisest. Tullus avaldas lootust, et heades tavades kokku leppimine võiks olla algus metsamajanduse  ja teadlikkuse kvaliteedi uuele tasemele viimiseks.   Looduskaitsjad pole rahul Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell dokumendil paraku nii suurt võimu ei näe. Tema sõnul on küll tervitatav, et metsandussektorist tuleb algatus selle majandusharu jätkusuutliku arengu tagamiseks, kuid praegune kokkulepe on selleks liialt üldsõnaline ning eesmärk pigem arusaamatu.   Seda enam, et leppe sissejuhatavas osas esitatakse eksitavaid fakte. Nii näiteks seisab Eestimaa Looduse Fondini jõudnud tekstis, et meie metsadest on kaiste all ligi 30 protsenti. ELFil sellised andmed puuduvad. Sell peab võimalikuks, et kaistealsute metsade alla on arvatud siin ka majanduspiiranguga metsad. See pole aga sisuliselt täpne.   "Majanduspiiranguga metsades võivad olla küll kohati mõned raietüübid keelatud, kuid sellistes metsades ei ole olulised metsade elupaigatüübid ja liigid praeguse regulatsiooni järgi kaitstud," selgitas Sell. Kogumikus "Eesti keskkonnanäitajad 2012" seisab, et Eestis on range kaitse all 9,8 protsenti metsadest. See kajastab Selli sõnul sisluliselt kaitse all olevate metsade osakaalu.   Edasi on leppe tekstis toodud, et omakorda kolmandik kaitse all olevatest metsadest on inimtegevusest puutumata. Tegelikult on Eestis puutumata ainult üks protsent metsadest – need on päris põlismetsad.  "Millele me tahaks veel tähelepanu juhtida, on lause: "Arvestame, et mets on elupaigaks paljudele taimedele, lindudele ja loomadele." Jääb aga arusaamatuks, miks ei soovita metsade majandamisel arvestada sellega, et mets on elupaigaks ja kasvukohaks ka seentele ja samblikele, mis esindavad metsaökosüsteemis väga tähtsat osa ning mille seast paljud liigid on indikaatoriks nii vääriselupaikadele  kui põlismetsadele," juhtis Sell tähelepanu.  Seejuures jääb talle ka arusaamatuks, mida elupaiga arvestamine sisuliselt tähendab. "Kas metsade majandajad on valmis pidama kevadist raierahu lindude pesitsusajal, säilitama seentele ja samblikele olulisi säilikpuid ja surnud puitu ning moodustama majandusmetsades senisest enam vääriselupaiku, et garanteerida liigirikkuse püsimine," arutles Sell.  Kokkuvõttes tõi Sell välja, et leppes on mööda mindud metsade kui elupaiga jaoks olulistest kriteeriumitest: millal tuleks rakendada kevadsuvist raiekeeldu, milline peaks olema metsade elurikkuse tagamiseks vajalik lamapuidu kogus metsades ja raiesmikele jäetavate säilikpuude hulk. "Tekib küsimus, kas Headele Tavadele alla kirjutajad on valmis võtma vastutust selle eest, et Eestis ohustatud metsadega seotud liigid ei sureks metsade majandamise intensiivsuse tõttu välja või on leppe alla kirjutamise eesmärgiks juhtida tähelepanu sellistelt probleemidelt eemale ja jätta kasutusele võtmata üliolulised meetmed selleks, et tagada looduskaitse metsa ökosüsteemides," ütles Sell.  Hardi Tulluse sõnul peaks Heade Tavade leppe allkirjastamisele järgnema  põhjalikum arutelu, mis peaks ühtlustama ühiskonna arusaamu metsa väärtustest ja nendega ümber käimise põhimõtetest. Nii võiks see täiendada võrdlemisi detailseid metsandusseadusi, mis  metsade majandamist seni reguleerinud on.  
