Kliimamuutused ei järgi Antarktikas lihtsat rada
 Viimastel aastakümnetel on Antarktika liustikud järjepidevalt ja kiirenevalt õhenenud. Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud kahe uurimuse kohaselt on muutused Antarktika poolsaarel viimase tuhande aasta lõikes pretsedenditud, ent Antarktika lääneosa soojenemine ei ületa viimase kahe aastatuhande looduslikke variatsioone.   Briti Antarktika Vaatluskeskuse paleoklimatoloogi Nerilie Abrami juhitud töörühm juhindus piirkonnas toimunud muutuste ajaloolisesse konteksti asetamisel 364 meetri pikkusest jääpuursüdamikust. Viimases esinevate liustiku külmumise ning sulamise tõttu tekkinud kihtide alusel suutsid nad rekonstrueerida viimase tuhande aasta vältel Antarktika poolsaarel aset leidnud temperatuuri kõikumised.   Uurimuse kohaselt valitsesid piirkonnas liustike kasvamiseks kõige sobilikumad tingimused umbes 600 aastat tagasi, mil keskmine temperatuur oli 20. sajandi lõpu keskmisest 1,6 °C võrra külmem. Temperatuuri tõusu tõttu sulab umbes 5% aasta jooksul liustikele langenud lumest. 14. sajandi lõpus oli näitaja 0,5%. Kuigi soojenemine algas juba toona, tasub märkida, et see ei ole järginud lineaarset trendi. Suvine jääsulamine kiirenes oluliselt alates 1950. aastate keskpaigast.   Samal ajal leidis Lääne-Antarktikat  uurinud Colorado ülikooli glatsioloogi Eric Steigi töörühm hapniku teisendite võrdlemisel, et regioonis nähtud muutused ei ole enneolematud. Õhutemperatuuri tõusuga kaasneb harilikult ka hapnik-18 isotoobi hulga suurenemine. Kuni kahe tuhande aasta tagusesse aega ulatuvate jääpuursüdamike hapnik-16 ja hapnik-18 suhte võrdlemisel leidis ta kolleegidega, et hapnik-18 hulk on perioodi lõikes ebaharilik, ent samas oli hapnik-18 hulk keskmisest oluliselt suurem ka 1830. aastatel ning 60 aastat tagasi.  Sarnaselt 1990. aastatele oli mõlemal juhul El Niño erakordselt pikk ning tugev. Toonased vaatlused oleksid näidanud, et liustikud taanduvad peaaegu samas tempos kui praegu. Hapnik-18 hulga ajutine kasv ei välju loodusliku variatsiooni piiridest, mistõttu ei saa Lääne-Antarktika temperatuuritõusu erinevalt Antarktika poolsaarel toimuvast peaaegu kindlalt inimtegevusega siduda.   Töörühmade uurimused ilmusid ajakirjas Nature Geoscience (1;2). Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
