Hiinas leiti vanimad dinosauruste embrüod
 Paleontoloogid on Lõuna-Hiinast leidnud vanimad teadaolevad fossilisseerunud dinosauruste embrüod, mille vanus võib küündida 197 miljoni aastani. Luude põhjalikumal analüüsil leiti lisaks valgulist ainet, mis võib osutuda vanimaks maismaal elanud selgroogsele kuuluvaks orgaaniliseks aineks.   Mõne erandiga kuuluvad pea kõik teadaolevad dinosauruste embrüod 65 miljonit aastat tagasi lõppenud kriidiajastusse. Lõuna-Aafrikast on küll varem leitud samuti pea 190 miljoni aasta vanused sauruste alged, ent need olid fossilisseerunud koos munaga, mis muutis nende täpse anatoomia uurimise raskeks. Uut perspektiivi võib pakkuda aga hiljuti Taiwani paleontoloogide poolt Lõuna-Hiinas laiuvast Lufgeni maakonnast leitud dinosauruste massihaud.   Fossiilide uurimisse kaasatud rahvusvaheline töörühm täheldas, et neist valdav osa olid suhtelised poorsed, mis on eelnevatel juhtudel viidanud embrüostaadiumile. Arengustaadiumis toimuva kiire kasvu tõttu augustavad dinosauruste reieluude vasteid mitmed veresooned. Kiire kasvu tagamise eelduseks on organismi võime vajalikke toitaineid kiiresti laiali kanda. Poorsus on ka põhjuseks, miks embrüoid tänaseks suhteliselt vähe säilinud on.   Edasiste analüüside põhjal jõudsid teadlased järeldusele, et rohkem kui 200 leitud luufragmenti kuuluvad kõik samale dinosauruse liigile – Lufgenosaurus'ele. Pika kaelaga rohusööja kasvas kuni üheksa meetri pikkuseks ning kaalus kuni sada tonni. Herbivoorid oli kogukondliku eluviisiga ja munesid oma kurnad üksteise lähistele.   Paleontoloogid leidsid säilmete põhjal, et toona sai seetõttu korraga hukka vähemalt kakskümmend sauruste embrüot. Saatuslikuks võis saada tõusev tulvavesi. Nimelt spekuleerib töörühm, et liigile oli loomuomane teha pesi järvede äärde, kus setted mune piisavalt niiskena hoidsid. Mõni aeg pärast vee alla jäämist munad küll purunesid, ent samas ei kandnud vesi luustikke väga kaugele.   Viimaks tuvastati spektroskoopilise analüüsi käigus luudes keeruka ehitusega valke, mida töörühm peab kollageeniks. Oletuse kinnitamisel oleks võimalik leidu võrrelda teiste seni leitud vastavate valgufragmentidega, et liigi põlvnemist paremini mõista. Igal liigil on kollageeni koostis veidi erinev.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
