Merilõvi rütmitaju üllatas teadlasi 
   Teadlaste tähelepanu on köitnud üks California merilõvi, kes õppis muusika taktis pead liigutama. Kuna tegemist on tumma loomaga, siis tuli see teadlastele üllatusena. Varasemad teooriad on pidanud võimet oma liikumist muusikaga sünkroniseerida tugevalt seotuks selle ajuosaga, mis laseb ka häälitsedes nii inimesel kui mitmetel linnuliikidel viisi järele aimata, vahendab Physorg.com.  Uuringu teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et see kaardistab samm-sammult kõik tingimused, mis on selle keeruka käitumise õppimiseks vajalikud. Vastav artikkel ilmus ajakirjas  Journal of Comparative Psychology.  Uuringus osalenud merilõvi oli kolmeaastane Ronan. Kokku demonstreeris ta oma suurepärast võimet rütmi tajuda kuues eri katses.  Uuringu läbi viinud California ülikooli doktorant Peter Cook tõdes, et tantsimisvõime on omane pea kõigile inimestele. Veel hiljaaegu arvati, et see on inimestele ainuomane. Siis aga ilmnes, et ka mõned linnud, näiteks papagoid, suudavad samuti rütmi taktis liikuda. Seda seostati nende võimega laulda. Nüüd tuleb aga välja, et on teisigi imetajaid, kes rütmist aru saavad. Seda ka siis, kui nad ise ei häälitse.  Merilõvi Ronan õppis esmalt rütmi järgi pead noogutama, kui talle mängiti lihtsustatud versiooni John Fogerty loost "Down in the Corner". Kui see selge, testiti Ronani rütmitaju veel kahe looga, mida talle varasemalt ei tutvustatud (Backstreet Boys "Everybody“ ja Erath, Wind and Fire "Boogie Wonderland“). Merilõvi tabas mõlema loo rütmi, seda koguni mitmel eri katsel. Seejuures sai ta hakkama "Boogie Wonderlandi“ loo puhul viie erineva tempo järgimisega.   Merilõvi rütmi taktis noogutamise oskused läksid iga katse järel üha paremaks. Samu lugusid mängiti talle mõnenädalase vahega uuesti ning tulemus oli ikka sama hea: merilõvi tegi 60 järjestikust peanoogutust iga loo puhul.   Õppeprotsess oli järgmine. Esmalt õpetati merilõvi pead noogutama käemärgi peale. Edasi asendas seda lihtsalt üks mittemuusikaline heli. Kui merilõvi noogutas pead rütmi järgi, sai ta autasuks kala.  Tuvastamaks, et loom noogutab tõepoolest rütmi järgi pead, kasutati erineva tempoga lugusid. Selleks, et veenduda, et merilõvi ei nooguta pead juba kõlanud rütmi taktsi, kasutati kahte arvutiga loodud metronoomi häält. Üks tiksus rütmi järgi, teine päris täpselt rütmi ei pidanud. Ronan järgis rütmi ka siis, kui metronoom seda ei teinud.  
