Täiskasvanuea elustiil mõjutab pikkust vanaduses
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Võiks arvata, et oleme pärast teismeea lõppu saavutanud oma lõpliku kasvu ning enam seda kuidagi mõjutada ei saa. USA ja Hiina ülikoolide ühisuuringust selgus, et täiskasvanuea tervisekäitumist jälgides annab üht-teist ära selle nimel, et vananedes vähem kahaneda.    Longituuduuringus kasutati andmeid 17 708 vähemalt 45aastase täiskasvanu kohta.  Analüüsist selgus, et peale varase lapsepõlve tervisekäitumise on täiskasvanueas tehtud elustiili valikutel samuti oluline roll selles, kui palju vananedes pikkuses kokku vajutakse.  Varasemad uuringud on keskendunud nii inimese lapsepõlve kui täiskasvanuea tervise ja pikkuse vahelistele seostele. Need, kes kaotasid vananedes rohkem pikkust, sooritasid suurema tõenäosusega teistest kehvemini testi, mis mõõtis nende lühiajalist mälu, lihtsamate arvutusülesannete sooritamist ja aastaarvude mäletamist.  Sotsiomajanduslike näitajate analüüsil selgus, et näiteks linnade elanikud kahanesid vananedes oluliselt vähem kui maainimesed. Samuti tähendas meeste puhul  juba algkooli lõpetamine, et pikkuse kahanemine vanas eas oli 0,9 cm väiksem kui kirjaoskamatutel. See on päris oluline vahe, kui arvestada, et keskmine kahanemise ulatus meestel on 3,3 cm. Keskkooli lõpetamine tähendas aga veel 1 cm võrra väiksemat kokku kuivamist.  Naistel tähendas algkooli lõpetamine 0,6 cm võrra väiksemat kängumist vanas eas. Keskmiselt kaotavad naised vananedes oma pikkusest 3,8 cm.  Teadlaste sõnul on pikkus arvestatav näitaja lapsepõlve tervise hindamisel. Ka osa täiskasvanuea tervisest on tingitud lapseea oludest. Ometi tõdevad teadlased, et inimesed kahanevad siiski erinevalt ning seda mõjutavad ka täiskasvanuea terviseolud.  Inimesed teevad kõik vananedes läbi füüsilisi muutusi nii keha rasvasisalduse suurenemise kui luumassi vähenemise arvelt. Pikkuse vähenemist võivad aga mõjutada ka teatud tüüpi artriidid või osteoporoos. Need on aga haigused, mis on paljuski seotud elustiilist tulenevate valikutega: mida me sööme, palju spordime või suitsetame.  Uuringus kasutatud lähteandmed koguti Hiinas ajavahemikus juunist 2011 kuni märts 2012. Seejuures oli tegu nii inimeste endi ankeetides antud hinnangutega kui ka päris objektiivsete mõõtmistega (näiteks veretestid). Samasuguseid intervjuusid ja mõõtmisi tehakse kõigi uuringus osalejatega iga kahe aasta järel. Tegemist on seega ühe suurema ja põhjalikuma inimese vananemist käsitleva uuringuga ühes kõige suuremas ja kiiremini vananevas riigis.  Hiljutised muutused Hiina sotsiaalpoliitikas ja tervisekindlustussüsteemis annavad teadlastele suurepärase võimaluse jälgida, kuidas tervishoid tegelikut mõjutab vananedes tervist. Samuti võimaldab see jälgida, kuidas sellised  ajaloosündmused nagu näiteks Hiinakultuurirevolutsioon inimeste tervist pikemas plaanis mõjutada võivad.   Vastav uuring ilmus ajakirjas American Economic Journal: Applied Economics.
