Metsapiisonid jõuavad uuesti Venemaale
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Kanada saatis Venemaale 30 piisonit. Loomadega loodetakse panna uuesti alus piisonipopulatsioonile Siberis Sahhas (Jakuutias). Piisonid surid seal välja 5000 aasta eest. Tegemist on juba kolmanda korraga kui Kanada Elki rahvuspargist saadetakse Siberisse piisoneid. Esimene saadetis pandi teele 2006. aastal. Kokku on kavas Venemaale toimetada 120 metsapiisonit, vahendab Physorg.com.  Seni elasid Siberis  Lenskije Stolbõ rahvuspargis peamiselt põdrad ja põhjapõdrad. Piisonid jooksid seal viimati tuhandete aastate eest. Tegemist on suurima Põhja-Ameerikas elava loomaga, kelle turjakõrgus võib ulatuda 1,8 meetrini ning kaal 900 kiloni. 20. sajandi 	alguseks olid piisonid üleküttimise ja põllumajanduse hoogsa 	laienemise tõttu väljasuremise äärel. Kogu maailmas oli siis 	vähem kui 200 preeria piisonit (Bison bison bison) ja 300 Ameerika ehk metsapiisonit.   1906. aastal 	saadeti otsustava sammuna kari preeria piisoneid rongiga Montanast 	Albertasse. Seal lasti loomad vabadusse äsja asutatud Elk parki. 	Suurem osa täna elavatest preeria piisonitest ongi nende järglased.  Metsapiisonid on oma preeria suguvendadest suuremad. 1965. aastal toodi üks metsapiisonite kari Kanada ainsasse taradega piiratud loodusparki, kus nende populatsioon hakkas jõudsalt kasvama. Praegu võib neid juba vabalt sealsetel matkaradadel jalutades jälgida.  Kuna nii suurtel loomadel seal looduslikke vaenlasi eriti pole, on vaja karja kunstlikult veidi kahandada, et nende leviala liigse koormuse pärast ei kannataks. Siit ka mõte püüda liigi säilimise huvides asustada neid tesitessegi kohtadesse Põhja-Ameerikas ja nüüd ka Siberis. Varasemalt on saadetud metsapiisoneid veel ka näiteks Alaskale.
