«Osoon» käis nahkhiirepealinnas
 Tuntud nahkhiirte uurija Matti Masing on nimetanud Narvat nahkhiirtepealinnaks. Nahkhiirte kolooniad pesitsevad suvel Pimeaia pargi puuõõntes, talveunne jäävad nad bastionikäikudes. Narva linnal on aga kavas Pimeaed ja osa bastionitest renoveerida. Osoon käis uurimas, kuidas muudatused pisiimetajate eluolu mõjutavad.   Narva on suurima nahkhiirte arvukusega linn Eestis. Soodsaid tingimusi aitavad luua sobivad elupaigad – hämarad pargid, pimedad bastionid ning vahetus läheduses asuv putukate populatsiooni piisavalt kõrgena hoidev jõgi. Möödunud aastal tegid Eestimaa Looduse Fondi uurijad Narvas nahkhiirteinventuuri ja andsid Narva linnale soovitusi, et linn saaks kaitsealuste loomade elutingimustega arhitektuuripärandi säilitamisel arvestada.    Nahkhiire uurija Lauri Kutsari sõnul leidsid nad pargist üheksat liiki nahkhiiri, mil Eestis elab teadaolevalt neid vaid kolme võrra rohkem.   Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti projektide osakonna peaspetsialist Angelina Liiv ütles, et linnal on plaanis restaureerimistöödega alustada juba sellest kevadest. Samas kinnitas ta, et kahekorruselises bastionis kavatsetakse inimestele avada vaid alumine korrus ning püssirohukelder. 
