Virsikugenoom aitab energiapapleid kasvatada
 Priit Ennet Geeniteadlased on nüüd täielikult järjeldanud ka virsikupuu genoomi. Ameerika Ühendriikide, Tšiili, Hispaania ja Prantsuse teadlasi kaasanud uurimisrühm avaldas 265 miljonist algühikust ehk alusest koosneva genoomi kirjelduse ajakirjas Nature Genetics.    Ameerika Ühendriikide Energiadepartemangu Ühendatud Geeniinstituudi eukarüoodiprogrammi juhi Daniel Rokhsari käe all alustati virsikugenoomi järjeldamistööd juba 2007. aastal ja aastal 2010 avaldati genoomi nii-öelda mustand. Nüüd jõuti siis geenimaterjali täieliku kirjeldamiseni. Järjeldatud sai virsikupuu Prunus persica sort nimega Lovell.    Virsikugenoomi tundes saame kindlasti luua senistest veelgi paremate omadustega sorte. Teadmistest võib kasu olla ka üpris ootamatus valdkonnas, biokütuste valmistamises. Virsikupuust endast biokütust tegema ei hakata. Seda tehakse kiire kasvuga puudest nagu pajust ja paplist. Aga selgub, et virsiku ja papli DNA-järjestuses on üsna palju ühist. See pole ehk ka väga suur ime, sest nii virsik kui ka pappel kuuluvad ühte suurde taimerühma ehk klaadi, niinimetatud rosiidide sekka.    Kui soovime papleid biokütuseks tõhusamalt kasvatada, siis võime selleks üht-teist tarvilikku välja lugeda ka ammusest ajast kultuurtaimena kasvatatud virsikupuu genoomist.  Vaata lisaks:Peach Genome Offers Insights Into Breeding Strategies for Biofuels Crops(Science Daily)
