Teadur: keskmine ameeriklane seostab sumereid tulnukatega 
 Tartu ülikooli orientalistika keskuse vanemteadur Peeter Espak rääkis, et inimesed teavad liialt vähe sumeritest ja nende kultuurist.   „Udujutte on tavakäibes märgatavalt rohkem kui tõsist teadust. Ka tänapäeva keskmine Ameerika kodanik arvab, et sumerid on seotud tulnukatega,“ rääkis Espak Raadio 2 saates „Puust ja punaseks“, vahendab ERR meelelahutusportaal.Tema hinnangul ei saa ka Eesti koolides täpset pilti muistsest sumerist. "Valdav osa Eesti inimestest ei tea midagi sumeritest, nad teavad, et see oli mingi väga vana asi," lausus Espak.Samas ei ole teaduri hinnangul täpset vastust, kes sumerid olid ja kust nad tulid. "Need on need küsimused, millele ei osata veel teaduslikult vastata," rääkis ta.Espak selgitas, et varasemate teooriate kohaselt tulid sumerid praeguse Iraagi aladele ühe lainena, asusid sinna elama ja võtsid üle varasema ubaidi kultuuri linnad ja tsivilisatsiooni. „Kaasaegne seisukoht on, et nad ei tulnud, et nad juba olidki seal esimene rahvas,“ lisas ta.  Sumerid panid aluse kirjalikule tsivilisatsioonileEspak kinnitas, et sumerid olid maailma esimene kirjaliku tsivilisatsiooni rahvas. „Tsivilisatsiooniks saab nimetada kirjakultuuri, kus on oma tekst ja oma kiri. Enne seda ei ole see tsivilisatsioon, vaid ühiskond,“ rääkis teadur.Ta lisas, et sumerite kiilkirja suudetakse ka praegu lugeda, sest see on ladina tähestikku transkribeeritud. „See on väga keeruline, mõnel kiilkirjamärgil võib olla lausa 20 erinevat hääldust,“ selgitas Espak.Praegu meenutavad Lõuna-Iraagis sumereid vaid varemed, kuigi mõnedes kohtades on püütud muistseid linnu taastada. „Savitellised kuluvad ilmastikuga, kuid on väga palju varemeid ja muistiseid sisuliselt igal pool,“ selgitas Espak.Sumereid elasid 3500 eKr praeguse Lõuna-Iraagi aladel ning nende näol oli tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Lisaks kiilkirjale on Sumerist pärit kiilkiri, ratas ja tellised. 
