Kliimamuutuste mõju taimedele
Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede  kohanemisvõime lisada kliimamudelitesse, muutuksid need täna  kasutatavatest oluliselt täpsemaks. Kümmekond aastat tagasi väitis  ajakiri Nature, et tänaseks päevaks on Amazonase vihmametsade asemele  tekkimas kõrbed. Niinemetsa sõnul on see vaid üheks näiteks  kliimamudelitest, kus biosfääriga veel piisavalt ei arvestata.   Stressihormoonid aitavad taimedel kohaneda, kuid on omal moel ka  taimeriigi keeleks. Kui röövik asub tammelehte krõmpsutama, annab puu  oma liigikaaslastele vaenlasest teada ja teised muudavad oma lehed kas  kibedaks või kutsuvad kohale kiletiivalised, kes oma munad ründajasse  munevad.  “Püramiid” on külas Keskkonnamuutuste kohanemise tippkeskusel  ja käib ära ka Järvselja vabaõhu katselaboris, kus on loodud omalaadne  süsteem puude niisutamiseks, et uurida, mis juhtub meie metsadega, kui  kliima Eestis niiskemaks peaks muutuma.
