Lapseea depressioon võib suurendada hilisemat südamehaiguste riski
 Toimetas Katrin Sak  Lapsena depressioonis olnud teismelised on palju tõenäolisemalt tüsedad, suitsetavad ja eelistavad istuvat eluviisi. Depressioon lapseeas võib suurendada südameprobleemide ohtu hilisemas elus.    Uuringus jälgiti enam kui 500 last, vanusevahemikus 9-16 eluaastat. Lapsed jagunesid kolme rühma: depressiooni diagnoosiga katsealused, nende terved õed-vennad ja kontrollrühm noorukitest, kes depressiooniga oma elus kokku puutunud polnud.    22 % lastest, kes olid 9-aastaselt depressioonis, olid 16-aastaselt tüsedad. Nende õdedest-vendadest olid tüsedad 17 % ja kontrollrühma moodustanute hulgast vaid 11 % noorukitest. Sarnased mustrid avaldusid ka suitsetamise ja füüsilise aktiivsuse osakaalu uurides. Kolmandik depressioonis olnud lastest sirgunud noorukitest suitsetas igapäevaselt. See arv õdede-vendade hulgas oli 13 % ning kontrollrühmas vaid 2,5 %. Füüsilise aktiivsuse näitajad olid depressiooni all kannatanud noorukite hulgas madalaimad.   Kõik uuritud tegurid on ühtlasi ka südamehaiguste riskitegurid ning hiljutised tööd on näidanud, et tüsedatest, suitsetavatest ja väheliikuvatest noorukitest saanud täiskasvanutel on oluliselt kõrgem oht südamehaiguste tekkeks.  
