Maavärin loob kullasooni kiiresti
 Kui maa väriseb, siis tekivad kividesse kullasooned. Tekivad lausa paugupealt, kui uskuda, mida kaks Austraalia teadlast, Dion Weatherley Queenslandi Ülikoolist ja Richard Henley Austraalia Rahvusülikoolist ajakirjas Nature Geoscience kirjutavad.    Ja võime ju uskuda, sest seismoloog Weatherley ja geokeemik Henley on uurinud maavärina ajal toimuvat arvutimudelil, kasutades mitmest maailma kullamaardlast kogutud mõõteandmeid. Tuleb vaid loota, et mudel ise näitab nähtust tõepäraselt.    Geoloogid teavad juba mõnda aega, et kullasooned tekivad maavärina ajal, kui kivipraod äkitselt laienevad, pragudes voolav vesi järsu rõhulanguse toimel aurustub ja vees lahustunud kuld settib prao põhja.    Nüüd näitasid Weatherley ja Henley, et kullasoon võib tekkida erakordselt kiiresti, vähem kui sekundiga. Nende mudeli järgi võib näiteks maavärin, mille magnituud on neli, teha 11 kilomeetri sügavusel asuvas kivipraos rõhu peaaegu hetkega tuhat korda väiksemaks, üsnagi meie maapealse õhurõhuga võrreldavaks. Mitmesaja kraadine vesi aurustub seepeale kohe ja vees olnud kullal ei jäägi üle muud kui ribinal-rabinal sadeneda.    Hiljem täitub kivipragu uuesti veega ja ka rõhk tõuseb taas, kuni järgmise maavärina ajal sündmustik kordub ja kullasoonele ladestub järgmine kiht kulda.    Vaata veel: Earthquakes make gold veins in an instant (Nature) 
