Sel sajandil on oodata orkaaniohu kümnekordistumist
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Teadlased on ennustanud varasemate ägedate orkaanide põhjal, et kliima soojenedes nende sagedus suureneb. Aga kui palju? Taani Niels Bohri instituudi teadlaste andmeil on oht, et paarikraadine keskmise temperatuuri tõus võib suurendada Katrina-sarnaste orkaanide esinemissagedust kümnekordselt, vahendab Physorg.com.  Troopilised tsüklonid kerkivad sooja ookeani kohal koos vee aurustumise ja õhu soojenemisega. Tavaliselt tekivad nad Atlandi ookeani kohal ja liiguvad sealt USA idaranniku suunas ja Mehhiko lahte.   Selleks, et ennustada troopiliste tsüklonite esinemissagedust soojema kliima puhul, on teadlased töötanud välja erinevaid mudeleid. Mõni põhineb kohalikel meretemperatuuride erinevustel, teine jälle troopiliste ookeanide keskmisel temperatuuril. Seni puudub ühtne seisukoht, kumb on täpsem.   Taani kliimateadlane Aslak Grinsted on töötanud välja uue mudeli, mis võtab arvesse temperatuurimuutusi üle terve maailma. Ta vaatleb statistilisi mudeleid lähtuvalt sellest, kui hästi need on selgitanud varasemaid tormipuhanguid. Näiteks kuidas El Niño fenomen mõjutab tsüklonite kujunemist.   Statistiliste mudelite põhjal ennustatakse suuri tormipuhanguid ette 100 aasta peale. 1923. aastast alates on olnud Katrinaga samas klassis olevaid torme iga 20 aasta tagant. Teadlaste sõnul tähendab 0,4 kraadi võrra tõusnud keskmine temperatuur seesuguste tormide esinemissageduse kahekordistumist.   Kui temperatuur tõuseb veel kraadi võrra, siis suureneb Katrina-mõõtu tormide esinemissagedus kolm kuni neli korda. Kahekraadine tõus tähendaks Grinstedi sõnul juba 10kordset orkaanide sagenemist, tuues Katrina-laadse tormi kaasa igal teisel aastal. Kuna kliimasoojenemisega tõuseb ka merevee tase, siis on paratamatult karta, et tormide tagajärjed muutuvad üha tõsisemaks.  Vastav uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science(PNAS).
