Atmosfäär annab teada kauge planeedi tekkeloo
 Priit Ennet Astronoomid on  avastanud ühe noore kauge planeedi atmosfäärist vett ja süsinikoksiidi, seevastu metaani ei paista seal aga olevat. Siit teevad teadlased järeldusi selle kohta, kuidas planeet tekkinud on. Meie Jupiterist umbes seitse korda suurema massiga gaasikera tiirleb ümber tähe, mille nimi on HR 8799, mis asub meist umbes 129 valgusaasta kaugusel Pegasuse tähtkujus.   Planeedi enda nimi on HR 8799c ja avastatud on ta juba 2008. aastal. Quinn Konopacky Toronto ülikoolist uuris koos Kanada ja Ameerika Ühendriikide kolleegidega Hawaiil paikneva Kecki observatooriumi vaatlusandmeid ja analüüsis spektrijoonte järgi planeedi atmosfääri keemilist koostist. Nüüd väidavad nad selle koostise põhjal ajakirjas Science, et planeet on tekkinud tähte ümbritsenud gaasi- ja tolmukettast materjali järkjärgulise kokkukuhjumise teel. Nii et kõigepealt moodustus planeedi tuumaosa ja alles seejärel välimised kihid.   Niisugune tekkestsenaarium on ka tänapäeval planeediteadlaste seas kõige tunnustatum teooria. On aga ka nõndanimetatud gravitatsioonilise ebastabiilsuse teooria, mille järgi planeedi sisemus ja atmosfäär tekivad ühekorraga.   Võrreldes süsiniku ja hapniku vahekorda planeedi atmosfääris ning samade elementide suhtarvu tema tähes, jõuavad Konopacky ja ta kolleegid nutikaid mõttekäike mööda järeldusele, et kõigepealt kujunes suurte jääkamakate kokkupõrkeil välja planeedi tuum. Kui see oli juba piisavalt suur ja seda ümbritses piisavalt tugev gravitatsiooniväli, siis hakkas ta endale gaasi atmosfääriks ümber haarama. Just nõndamoodi arvatakse olevat tekkinud ka meie Päikesesüsteemi planeedid.   Loe lisaks: Atmospheric analysis reveals an exoplanet that’s as alien as can be(Arstechnica) 
