Curiosity maandus õigesse kohta
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Curiosity kulguri poolt võetud esimese pinnaseproovi keemiline analüüs näitab, et see sisaldab suhteliselt palju savimineraale, mis vajavad moodustumiseks vee olemasolu. Pinnas näib olevat erinevalt teiste kulgurite maandumispaigast pH tasemelt neutraalne või kergelt aluseline. Viimaks leidus proovis samade elementide oksüdeeritud ja redutseeritud vorme, mis pakuks mikroobidele energiaallikat.   Savimineraalide olemasolu on täheldanud ka eelnevad Marsi orbiidil tiirlevad satelliidid. Märke kunagi planeedi pinnal voolanud veest on leidnud muuhulgas Curiosity kulgur isiklikult. Ent samas on tegu esimese korraga, kus on üheselt tõestatud, et pinnase pH tase oleks primitiivse elu jaoks talutav olnud.   Samal ajal tekitab aga küsimusi asjaolu, miks satelliitide spektromeetrid proovi võtmise kohas tugevat signaali savimineraalide olemasolust ei näinud. Curiosity analüüs näitas ometigi, et nende sisaldus proovis on vähemalt 20%. Ainsaks indikaatoriks, mis ajendas teadlasi vaevalt 500 meetri kaugusel maandumispaigast proovi võtma, olid silikaatidele omased spektrijoonte moonutused. Leid tähendab seega ilmselt, et kulguriga uuritakse enne Mount Sharp'i jalamile sõitmist selle ees laiuvaid tasandikke algselt planeeritust põhjalikumalt. Täpsemad andmed võivad pakkuda vihjeid, kui kaua Marsi pinnal veel vedelas olekus vett leidus.   Lisaks savimineraalidele leiti röntgenspektromeetrit CheMin'i kasutades, et pinnas koosneb valdavalt vulkaanilistest kivimitest nagu pürokseenist, oliviinist ja magnetiidist. Samuti sisaldas proov kõiki kuute senituntud eluvormide tekkeks hädavajalikku elementi – väävlit, lämmastikku, vesinikku, hapnikku, fosforit ja süsinikku.   Kulguri töö ei ole kulgunud aga ilma tõrgeteta. Veebruari lõpus tabas selle primaarset protsessorit ilmselt energeetiline kosmiline kiir, mis põhjustas ühe faili korrumpeerumise. Selle taas töökorda saamist takistas planeeti kuu alguses tabanud päikesetorm. Erinevalt Maast puudub punasel planeedil seda kiirguse eest kaitsev tervet planeeti kattev magnetväli. Samuti on atmosfäär tunduvalt hõredam.  
