Ateroskleroosi esines ka muumiatel
 Toimetas Katrin Sak  Arterite jäigastumine ei pruugi olla sugugi mitte ainult moodsa ajastu probleemiks. Nii näidati muumiate skaneerimisel, et see haigus oli muistsetel elanikel palju tavalisem, kui me siiani arvasime.    Uurides Vanas-Egiptuses ja Iidses Peruus elanud inimesi, Edela-Ameerika põliselanikke ja Aleuudi saarte kütt-korilasi, tegid teadlased kindlaks ateroskleroosi esinemise enam kui kolmandikul muumiatest. See teadmine näitab, et tõenäoliselt on inimestel ateroskleroosi tekkeks looduslik eelsoodumus. Haigus oli tavaline mitmetes iidsetes kultuurides, kelle elustiilid, dieedid ja ka geneetilised tegurid varieerusid olulisel määral. Seega on meie arusaam ateroskleroosi põhjuslikest teguritest ebapiisav ja arterite jäigastumine võib olla inimese vananemise üheks olemuslikuks osaks.    Kuivõrd iidsed egiptlased ja peruulased olid farmerid, tegelesid aleuudid kütt-korilusega. Mitte ükski uuritud kultuuridest ei olnud taimetoitlased, samas oldi füüsiliselt aktiivsed. Nii toidulaud kui ka klimaatilised tingimused olid uuritud muumiatel tõenäoliselt väga erinevad. Kohalik taimestik varieerus suuresti, liha ja kala olid tavalised kõigis kultuurides. Kuivõrd egiptlastel oli aga põhiliseks valguallikaks kodustatud kariloomad, siis aleuudid said suure osa oma valkudest meretoidust.    Uuringus skaneeriti 137 muumiat ning ateroskleroos (määratuna lubjanaastude järgi arteriseintes) leiti neist 34 %-l. Keskmine surmavanus oli 43 eluaastat.    Uuringutulemused lubavad arvata, et ateroskleroos on inimese vananemise loomulik komponent, seostumata spetsiifilise dieedi või elustiiliga.   Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Lancet.  
