Astronoom leidis meie lähinaabrusest kaks pruuni kääbust
 Priit Ennet Mõnikord avastame midagi lausa üllatavalt lähedalt. Näiteks ainult 6,5 valgusaasta kauguselt. Astronoomid on just nii lähedalt avastanud kaks uut tähte ja astronoomilises skaalas ei ole see sugugi kauge maa.    Kui selles tähesüsteemis on planeete, siis võivad sealsed elanikud kuulda juba Vikerraadio 2006. aasta teadusuudiseid.    Kevin Luhmann Ameerika Ühendriikide Pennsylavania Osariigiülikoolist on avastanud kaksiktähesüsteemi, mis on kõigist teadaolevatest Päikesesüsteemi välistest tähesüsteemidest kauguselt kolmas. Süsteemi mõlemad komponendid on pruunid kääbused, see tähendab tähed, mille mass on nii väike, et vesinik nende sees ei ole põlema süttinud.    Seetõttu on need taevakehad ka üsna tuhmid, meenutavad ehk pigem isegi suuri Jupiteri-sarnaseid planeete kui meie eredat Päikest ja tihtilugu neid õigupoolest tähtedeks ei peetagi. Nii on ka täiesti vabandatav, et astronoomid neid tähti seni märganud ei ole.    Tegu on kõige lähema tähesüsteemiga, mis peaaegu et saja aasta jooksul üldse avastatud. 1916. aastal avastati Barnardi täht, mis on meile veidi lähemal, 6 valgusaasta kaugusel. 1917. aastal avastati veidi enam kui nelja ja poole valgusaasta kauguselt Alfa Centauri tähesüsteemi kolmas komponent Proxima Centauri. Alfa Centauri kaugus meist on enamvähem täpselt teada alates 1839. aastast.    Kevin Luhmann kirjutab oma avastusest ajakirjas Astrophysical Journal Letters. Ta tegi selle avastuse, kui uuris väga hoolikalt NASA satelliidi WISE pardal asuvate infrapunamõõturite abil koostatud taevakaarti.    Kuigi pruunides kääbustes tuumareaktsioone ei toimu, kiirgavad nad siiski valgust. Nad tekivad nagu õiged tähedki gaasipilve kokku tõmbumisel. Seejuures nad soojenevad ja soojuse toimel kiirgavadki.    Vaata veel: Closest Star System Found in a Century (Science Daily) 
