Napp uni ajab sööma
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Olukorras, kus ööund jätkub vaid keskmiselt viieks tunniks ööpäevas ning ligipääs toiduvarudele on piirmata, võib kaal kasvada nädalas pea terve kilo võrra, selgub USA teadlaste uuringust. Keha kulutab pikema ärkveloleku jooksul küll rohkem energiat, kuid inimesel on kalduvus süüa siiski enam, kui vaja oleks, vahendab Physorg.com.  Varasemad uuringud on samuti näidanud, et unepuudus viib kaalutõusuni. Seni oli aga selgusetu, miks see nii on. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklist selgub, et pikem ärkvelolek nõuab rohkem energiat. Selle aja jooksul söödud toidu kogusest saadud kalorite hulk ületas aga tublisti seda, mis ära kulutati. Niisiis ei tee vähe magamine veel kedagi iseenesest paksuks, kuid inimestel on sel ajal kalduvus süüa rohkem, kui neile vaja on.  Katses oli vaatluse all 16 noort, vormis ja tervet täiskasvanut, kes pidid elama kaks nädalat Colorado ülikooli haiglas. Seal oli nende käsutuses unesviit, kus registreeriti nende magamise katsed ning tagati täiuslikult vaikne ning reguleeritud valgusega uneaeg. Samas oli teadlastel võimalik kulutatud hapniku ja välja hingatud süsihappegaasi põhjal täpselt mõõta, kui palju ruumis viibitud aja jooksul energiat kulutati.   Kolm esimest päeva oli kõigil osalejatel võimalik magada öö jooksul üheksa tundi. Samuti kontrolliti nende toidu kalorsust, et see vastaks kuluva energia hulgale ja osalejate kaal säiliks. Seejärel jagati katseisikud kahte gruppi. Ühed magasid järgneva viie päeva jooksul üksnes viis tundi ööpäevas.  Teised jätkasid üheksatunnise une režiimi. Mõlemas grupis pakuti vaatlusalustele rikkalikke söömaaegu ja võimaldati soovi korral suupisteid. Viimaste valikus oli nii puuvilju, jogurtit kui jäätist ja kartulikrõpse. Pärast viiepäevast perioodi, vahetasid grupid omavahel režiimi.  Selgus, et keskmiselt kulutasid viietunnise unega katseisikud viis protsenti rohkem energiat, kui üheksa tundi maganud inimesed. Samas tarbisid nad kuus protsenti rohkem kaloreid. Vähe maganud katseisikud sõid ka väiksemaid hommikusööke, kuid liialdasid õhtusöögi järel snäkkidega. Tõtt öelda, oli õhtuste suupistetega saadud kalorite kogus suurem, kui mistahes söögikorra ajal tarbitu.   Teadlaste sõnul on häda selles, et kui inimesed magavad vähe, söövad nad ajal, mil nende organism pole valmis toitu töötlema. Teadlastel on juba ettevalmistamisel järgmine eksperiment, mis pöörab rohkem tähelepanu söögiaegadele, mitte sisule.  Kõnealusest katsest selgus aga veel seegi, et mehed ja naised reageerivad snäkivõimaluste kasutamisele erinevalt. Mehed võtsid juurde ka siis, kui nad said magada üheksa tundi, kuid võisid süüa nii palju, kui süda soovis. Naised säilitasid normaalse une korral aga oma tavakaalu, hoolimata sellest, kui palju toitu neil käeulatuses oli. Kui aga uneaeg lühenes viiele tunnile võtsid kaalus juurde nii mehed kui naised. 
