Mis juhtus Suure Munamäega?
 Villu Päärt Eesti ja Baltimaade kõrgeim mäetipp – Suur-Munamägi võib olla ligi meetri madalam, kui seni kooliõpikutes kirjutatud 318 meetrit.   Tartu Ülikooli geoinformaatika ja kartograafia professor Tõnu Oja võrdles varasemaid mõõtmisandmeid värskete maa-ameti poolt lennukiga lidari abil tehtud mõõtmistega ja nendel põhinevate kõrgusmudelitega ning avastas, et lisaks Suurele Munamäele on veel mitmete Haanja kõrgustiku kõrgeimate tippude senised mõõtmisandmed paigast ära, kirjutab Villu Päärt Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator.   Oja huvi algtõukeks on Tartu üliõpilaste looduskaitseringi Lumeilvese matkad, mida on korraldatud juba 15 aastat. Eesmärk on kahe päeva jooksul suuskadel või jalgsi tõusta kahekümne Eesti kõrgeima mäe otsa. Kes sellega hakkama saab, võib edaspidi kanda lumeilvese tiitlit.   Kõik kõrgeimad tipud asuvad Haanja kõrgustikul ning senise loendi aluseks on olnud paberkaart, mis omakorda põhineb Nõukogude Liidu aegsetel topograafilistel kaartidel. Nende andmete põhjal on tuletatud mitmete teiste tippude kõrgused.   Esimene Lumeilvese matk toimus 1998. aastal ning siis oli matkajatel ka eesmärk kontrollida, kas Eesti kõrguselt teine tipp, Vällamägi küündib ikka üle 300 meetri. Toonased mõõtmised andsid Vällamäe kõrguseks 302,1 meetrit. Oja sõnul oli toona matkalistel abiks üsna algeline GPS-seade, mistõttu võivad mõõtmisandmed olla ebatäpsed.   Tema kokkupandud värsked andmed näitavad, et Eesti kõrgeimate tippude esikahekümnes tuleb teha mitmeid muudatusi. Esikahekümnest kukuvad välja Kaldõmägi ja Tsärdsomägi, mis on varem arvatust madalamad.   Uuena võtab kahekümnenda koha sisse varem 26. kohal olnud Ollõmägi, mida varem oli mõõdetud üle kuue meetri madalamaks, tegelikult on sel kõrgust 279,7 meetrit. Suur-Munamägi seevastu on varem olnud 90 sentimeetrit kõrgem, uutel andmetel on sel kõrgust 317,2 meetrit.   Tõnu Oja koostatud Haanja kõrgustiku tippude värsket nimekirja saab vaadata siit. Kõik viiskümmend Haanja kõrgustiku üle 270-meetri kõrgust tippu on kaardile kantud siin.   Oja sõnul ei ole Suure Munamäega midagi juhtunud. “Mäel puudub looduslik tipp, see on hävinud, praegune vaatetorn ehitati sinna juba enne sõda,” ütles ta. Vaatetorne on mäel enne seda olnud veel kaks. Munamäel asuva geodeetilise punkti kõrgus on täpselt teada.   Oja sõnul on heaks näiteks Himaalajas asuv maailma kõrgeim mägi Mount Everest, mille andmed kõiguvad erinevate mõõtmiste puhul mitmeid meetreid. Selle kõrval asuvate vähemtuntud mägede tippude kõrgustes on erinevate mõõtmiste vahe lausa sadades meetrites. “Kindel on see, et lidari andmed ei saa eksida 6-7 meetrit, aga muidugi on küsimus, kui täpselt mõõdab lidar tippu, mis on kaetud kuusemetsaga,” ütles Oja.   Munamägi muutub kogu aeg madalamaks, aga see kahanemine ei ole inimese eluea jooksul kuigi suur. Põhjuseks asjaolu, et jääaja liustikukilbi alt vabanenud maakoor Eesti loodeosas kerkib, kaguosas aga langeb.   Nii kerkivad Hiiumaa rannikul laiud, samuti Matsalu laht. Vajumine on kõige suurem Värskas, kus maapind langeb aastas rohkem kui ühe millimeetri. Tasakaalupunkt, kus vajumist pole täheldada, jookseb Pärnu ja Mustvee joonel.   Nii jääb Oja sõnul ka Munamägi sajandiga umbes 8-10 sentimeetrit madalamaks. Aastatuhandega kaob niimoodi Munamäest peaaegu terve meeter. 
