Dermatiit võib nurjata sõrmejäljetesti
 Toimetas Katrin Sak  Võrreldes tervete kaaslastega, põrusid liigselt kuiva nahaga täiskasvanud neli korda suurema tõenäosusega sõrmejälje andmise isikutuvastamistestis. Sellise tulemuseni jõuti Malaisias läbiviidud uuringus.   Igapäevaelus kasutatakse üha enam biomeetriat ning kätel esinev nahapõletik võib osutuda siin kasvavaks probleemiks, mõjutades kokkuvõttes nii majandust kui ka turvalisust.   Sõrmejäljed on kõige tavalisemaks tunnusjooneks, mida indiviidi tuvastamises senini kasutatakse. Lõhestunud ja tursunud nahk võib aga muuta pöidlajälje ainulaadset struktuuri. Pöidlajälge kasutatakse üha enam turvakontrolliks nii pankades kui sissepääsul erinevatesse asutustesse. Hinnanguliselt 15 % kogu maailma inimestest kannatavad käenaha põletiku all, mille sagedasemaks põhjuseks on allergilised reaktsioonid.    Antud uuringu läbiviinud teadlased lisasid, et dermatiidi patsientide hulgas pole sõrmejälje testide ebaõnnestumist eelnevalt käsitletud. Seepärast uurisid nad 100 dermatiidi patsienti ja 100 tervet kaaslast, andes igale osalejale kolm võimalust saada ühtelangev skaneerimistulemus. Dermatiidiga patsientide hulgast ebaõnnestusid sellises katses 27 osalejat, samas kui terve nahaga kaaslaste seast ei läbinud testi vaid kaks inimest. 84-l dermatiidi patsiendil leiti pöialdelt selliseid piirkondi, kus jooned puudusid või näis nahk olevat karedusest kirju. Mida suuremad olid sellised düstroofilised pinnad, seda tõenäolisemalt ei suutnud patsiendid ka testi läbida.    Vaatamata katsealuste piiratud arvule, tuleb tunnistada, et inimbioloogia on oluliselt mitmekesisem kui see turvavõimudele meeldiks. Dermatiit on üks paljudest teguritest, mis võib kindlasti mõjutada sõrmejälje kvaliteeti.    Uuringutulemused avaldati ajakirjas Archives of Dermatology.  
