Sool võib soodustada autoimmuunsete haiguste avaldumist
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Viimastel kümnenditel on täheldatud autoimmuunsete haiguste sagenemist. Need on haigused, mille puhul hakkab organism ise ennast hävitama, näiteks sclerosis multiplex. Yale'i ja Harvardi ülikoolide teadlased on nüüd tuvastanud, et selle põhjuseks võib olla liigne soola tarvitamine, vahendab Physorg.com.   Ajakirjas Nature ilmunud artiklist selgub, et sool nii põhjustas kui süvendas hiirtel korraldatud katses halbu autoimmuunseid reaktsioone. Vastavat reaktsiooni reguleerivad geenid, mis mängivad rolli ka autoimmuunsete haiguste kujunemisel.   Autoimmuunsete haiguste näol pole tegu üksnes halbadest geenidest tulevate tõbedega, mida kutsuvad esile keskkonnatingimused. Tegemist on geenide ja keskkonna vahelises suhtluses avalduvate haigustega, rõhutas artikli üks autoreid David Hafler Yale'i ülikoolist.   Teadlaste probleemikäsitlus sai alguse tähelepanekust, et kiirtoidu söömine suurendab organismis tekkivate põletikuliste rakkude arvu. Immuunsüsteem mobiliseerib neid rakke, et võidelda organismi tunginud haigustekitajatega. Autoimmuunse haiguse korral pöörduvad need rakud aga tervete kudede vastu.    Teadlasi huvitas, kas suur soola kogus igapäevases toidus on see, mis aktiveerib autoimmuunsete haiguste põhjuseks oleva immuunsüsteemi ennasthävitava mehhanismi. Selgus, et kui hiirte toitu lisada soola, siis suurendas see loomadel selliste T-rakkude tootmist, mida seostatakse autoimmuunsete haigustega. Hiired, kes sõid soolaseid sööke, põdesid tõsisemal kujul ka sclerosis multiplexi loomadel esinevat vormi.   Teadlasi huvitas ka, kuidas kujunevad kindlat tüüpi immunrakud (põletikku soodustavaid T-rakke abistavad rakud nimega Th17) ning kuidas nende kasv mõjutab teiste immuunsüsteemiga seotud rakkude tegevust. Teadlased loodavad, et kui sellest süsteemist aru saada, õpiksime neid rakke ka paremini kontrollima. Vastava arenguprotsessi jälgimine paljastaski üllatuslikult soola tähtsa rolli.    Teadlaste sõnul on inimesed geneetiliselt disainitud Sahara-taguse Aafrika tingimuste järgi. Seal polnud aga sool kättesaadav. Tänapäeval on soola kogused menüüs aga väga suured, siit ka paljud probleemid, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi ja miks mitte ka autoimmuunsed haigused, arutles Hafler.   Tema sõnul on seni kasutatud katseklaasides läbi viidud testides selliseid soolakoguseid, mida on võimalik mõõta inimese veres, mitte aga kudedes, kus immuunrakud peaasjalikult nakkustega võitlevad. Seepärast on autoimmuunsuse uurimisel soola roll ka eelneva 50 aasta jooksul märkamata jäänud.   "Loodus ei olegi ette näinud, et immuunrakud hakkaksid veresoontes tööle, seepärast ei ole ka veres leiduva soola tase oluline," ütles Hafler, kelle sõnul on plaani võetud nüüd ka inimkatsed, et jälgida soola rolli autoimmuunsete haiguste kujunemisel. 
