Atmosfäärielekter mõjutab pilvkatte kõrgust
 Briti atmosfäärifüüsikud leiavad uues uurimuses, et atmosfäärielekter võib mõjutada kihtpilvede kõrgust maapinnast, pakkudes seeläbi võimalikku mehhanismi, mille kaudu kosmilised kiired, päikeseaktiivsus ja El Niño tsüklid lühiajaliselt maailma ilmastikku ja tagasi kosmosesse peegelduva valguse hulka mõjutada saaksid.   Selge ilma korral on maapind võrreldes õhuga negatiivselt laetud. Eelmise sajandi alguses Carnegie uurimislaevaga tehtud ümbermaailmareisid paljastasid lisaks, et pidev laengute voog atmosfäärist maapinnale näib terves maailmas järgivat kindlat rütmi. Intensiivseim on see universaalaja järgi kell 19 õhtul, mil miinimum saabub kell kolm hommikul. Haripunkt sõltub eeskätt Ameerika ja Aafrika ulatuslikest äikesetormidest. Reading'i ülikooli teadlased Giles Harrison ja Maarten Ambaum oletasid, et Carnegie tsükkel võib mõjutada ka pilvi moodustavaid veepiisku.   Hüpoteesi kontrollimiseks otsustasid nad vaatluse alla võtta viimase kümne aasta jooksul pooluste lähistel polaaröö vältel kogutud andmed kihtpilvede kõrguse kohta. Regioonide isoleeritus muudab võimaliku seose olemasolu kontrollimise hõlpsamaks. Pilvede kõrguse mõõtmiseks laserimpulsse rakendavad mõõteseadmed näitasid, et 1% kasv voolutiheduses tõstab pilvi keskmiselt nelja meetri võrra. Seeläbi muudab Carnegie tsükkel päeva jooksul kihtpilvede kõrgust keskmiselt saja meetri võrra, ekstreemsematel juhtudel isegi kuni 200 meetri võrra. Nähtus langetab omakorda nende temperatuuri keskmiselt ühe kraadi, mõjutades potentsiaalsete sademete hulka.   Kuna efekt oli vaadeldav mõlemal poolusel, on küllaltki tõenäoline, et tegu on reaalse nähtusega. Pilvede kõrgus mängib aga omakorda tähtsat rolli kliimaprotsessides. Madalamal asuvad pilved on päikesekiirguse tagasi kosmosesse peegeldamises efektiivsemad, mil kõrgem pilvekiht soodustab infrapunakiirguse atmosfääri vangistamist. Vaatlusperioodi lühiduse tõttu on veel vara öelda, milline efekti koondmõju kliimale olla võib.   Samal ajal toob uurimus siiski välja mehhanismi, mille kaudu Carnegie tsüklit mõjutavad nähtused nagu El Niño, päikeseaktiivsus ja kosmilised kiired kaudselt ka pilvkatte kõrgust mõjutavad. Otsene seos kosmiliste kiirte ja pilveseemnete moodustumise vahel ei ole kinnitust leidnud. Harrisoni ja Ambaum'i töö näitab samas, et nende võimalikku mõju ei saa veel siiski täielikult maha kanda.   Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Research Letters.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
