Robotkalad navigeerivad küljejoonega
 Euroopa Liidu rahastatud teadusprojekt FILOSE arendas välja uudse meeleorganiga – küljejoonega – robotid. Elund on olemas kõigil kaladel, kuid seni polnud sellel tehnoloogilist vastet inimloodud allveesõidukite jaoks. Londoni Kuningliku Seltsi ajakirjas Proceedings of the Royal Society A avaldatud artiklis kirjeldavad FILOSE liikmed küljejoonte abil juhitavat robotkala. Viimase nelja aasta jooksul on projekti käigus uuritud kalade liikumist ja küljejoone taju, et mõista, kuidas kalad veevoolu omadusi tuvastavad ja ära kasutavad, ja arendada bioloogiliste põhimõtete alusel energiasäästlikke allveeroboteid.Kuigi veevool on väga muutlik keskkond, saab seda ikkagi mõõta ja iseloomustada paljude ajas ja ruumis stabiilsete tunnuste abil (nt voolu suund või turbulentsi tugevus). Taolisi iseloomulikke tunnuseid kirjeldab „voolustik“ – voolu maastik, mille abil kalad ja robotid orienteeruvad ja oma liigutusi muudavad.„Seni on robootikas voolu vaadeldud kui häiringut, mis suunab roboteid kõrvale planeeritud kursilt,“ selgitab prof. Maarja Kruusmaa, FILOSE projekti teaduskoordinaator. „Oleme näidanud, et vool on ühtlasi infoallikas, mille abil sõidukit paremini juhtida. Samuti võib voolu kasutada energiaallikana, kui oskame mõista voolu dünaamikat ning keeriste ja vooluga kavalalt ümber käia.“Voolu tajumise ja kasutamise katsed näitasid, et kalarobot võib energiat säästa otsides voolust energeetiliselt soodsaid piirkondi, kus voolamine on nõrgem, või lasta end keeristel edasi kanda. Robotid suudavad ka tuvastada voolu suunda ja ujuda vastuvoolu või end voolus paigal hoida kompenseerides allavoolu liikumist voolukiiruse mõõtmise abil. Katseliselt on näidatud, et voolus paikneva objekti taga püsiva FILOSE roboti energiatarve väheneb. „See on sarnane jalgratturina teiste ratturite tuules püsides oma vaeva vähendamisele või autoga veoki taga sõites kütusekulu alandamisele,“ võrdleb prof. Kruusmaa.FILOSE käigus töötati välja mitmeid kunstlike küljejoonte ja täiturite prototüüpe, et eksperimentaalselt uurida voolus liikumise ja tajumise erinevaid külgi: pehmete materjalide kasutamist turbulentsis energiasäästlikult ujumiseks, kala moodi käituvate mehhaaniliselt lihtsate robotite ehitamist, voolu omaduste tõlgendamist ja nende kasutamist sõidukite juhtimiseks, roboti liikumise mõõtmist voolu põhjal.Projekt on kaasa aidanud “kalakeskse” vaatevinkli mõistmisele veekeskkonnas. „Katsed robotitega on meid aidanud ka kalade käitumise mõistmisel,“ ütleb FILOSEs osalenud prof. William Megill, kes juhtis Bathi ülikooli panustamist projekti. „Salvestades vooluandurite mõõtetulemusi robotkala peast, mida me oleme programmeerinud liikuma nagu päriskala sarnastes voolutingimustes, suudame aru saada, mida kalad on võimelised tunnetama.“Lisaks Tallinna Tehnikaülikooli robootikutele osalesid projektis Suurbritannia, Läti ja Itaalia teadlased.Allikas Tallinna Tehnikaülikool 
