Uurimus: kliimasoojenemine avab Arktikas uued mereteed 
 Kiireim viis vedada kaupa Aasiast USA idarannikule võib 2050. aastal olla otse läbi Arktika kulgev meretee, leitakse värskes uurimuses.   Enamik nende kahe piirkonna vahelisest laevaliiklusest toimub tänapäeval läbi Suessi või Panama kanali ning tõenäoliselt jääb see nii ka siis, kui jää sulamine kaugel põhjas võimaldab sealtkaudu sõita. Kuid kliimasoojenemine võib muuta Kanadast põhja pool asuva Loodeväila majanduslikult mõistlikuks marsruudiks, vahendab ERR uudisteportaal Reuters'it.Praegu on Loodeväil läbitav ainult enamikel suvelõppudel.  Temperatuuri tõus võib aga selle sajandi keskel teha võimalikuks ka otsetee üle põhjapooluse, kirjutatakse Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes avaldatud uurimuses.Möödunud aasta septembris teatas USA riiklik lume- ja jääandmete keskus, et Arktika merejää on sulanud rohkem kui kunagi varem. Arktika on üks kõige kiiremini soojenevaid paikkondi Maal nn albeedo efekti tõttu, kus päikesekiiri peegeldav hele jää asendub päikesekiiri neelava tumeda veega. Mida rohkem jääd ära sulab, seda soojemaks läheb.California-Los Angelese ülikooli geograafiaprofessor Laurence Smith ütles, et nii Venemaast põhja jäävat Põhja mereteed kui ka Loodeväila suudaksid 2050. aastal läbida tavalised laevad koos väikeste jäälõhkujatega. Smithi sõnul jõuaks Loodeväila kaudu Põhja-Ameerika idarannikult Beringi väina 15 päevaga 23 päeva asemel, mis kulub Põhja mereteed läbides. See oleks 30-protsendine ajavõit.Samal ajal, kui laevateed kaugel põhjas avaneksid, kannataks maismaatransport, kuna talviste jääteede seisukord halveneks. Need on seal aga ainus majanduslikult mõistlik moodus raskekonstruktsioonide ja kaevandatud maavarade veoks.  
