Kaamelid jalutasid miljonite aastate eest Arktikas
 Kanada ja briti teadlased on leidnud esimesi tõendeid kunagi kaugel Arktikas elanud väljasurnud kaameliliigist. Põhja-Jäämeres asuvalt Ellesmere'i saarelt leitud kolme ja poole miljoni aasta vanuse kivistise olemus tuvastati luufragmentide kollageeni analüüsi põhjal. Teadlaste sõnul on see seni kaugeim koht põhjas, kust kaameli säilmeid on leitud, vahendab Physorg.com.  Kaamelifossiile koguti kokku kolmel aastal – 2006, 2008 ja 2010. Leitud luutükid pärinesid suure imetaja sääreluust. Kokku kolmekümnest killust tehti 3D laserskänneri abil pildid, mille järgi sobitati luu kokku. Seejuures oli esilagu siiski selgusetu, millisele liigile see kuulub.   Siinkohal tulid Kanada loodusmuuseumi teadlastele appi Manchesteri teadlased, kes kasutasid luutüki omaniku identifitseerimiseks uudset kollageeni analüüsi tehnoloogiat. Selleks eraldati luukivististest kollageen, mis on seal enim levinud valk. Edasi kasutati keemilisi markereid kollageeni koostises olevate peptiidide märgistamiseks ning koostati nõnda kivistise kollageeniprofiil.  Seda profiili võrreldi 37 praeguse imetajaliigi proovidega. Samuti võeti võrdlusesse kunagi  Kanada Yukoni piirkonnast leitud kaameli kivistise proovid. Tuli välja, et põhjamaise imetaja säilmed olid peaaegu identsed tänapäevase üksküürkaameli ja ka jääaegse Youkoni hiiglasliku kaameli profiiliga. Iidse kaameli luud olid keskmiselt kolmandiku võrra suuremad tänase kaameli omadest.  Kanada teadlaste sõnul on leitud kivistised esimeseks tõendiks sellest, et kunagi elasid kaamelid kaugel Arktikas. See laiendab seni teada olnud kunagist kaamelite leviala 1200 km võrra. Samuti võib arvata, et kohastumused, mis võimaldavad kaamelil tänapäeval kõrbes levida, olid algselt mõeldud kaugel Arktika metsades ellu jäämiseks.  Põhjus, miks kollageeniprofiilist sellise kivistise puhul asja sai, on teadlaste sõnul ilmselt selles, et arktiline külm aitas vajalikke valke kolm ja pool miljonit aastat tervena hoida.
