Metsikult elavate putukate vähenemine kärbib põldude saagikust
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Metsikute putukate populatsioonide kahanemine tasub kurjalt kätte põllumajanduses, kus saagikus langeb seetõttu märkimisväärselt. Kanada teadlased kogusid andmeid 600 põllult kahekümnest riigist ja leidsid, et tolmeldamistöös ei suuda kunstlikult peetavad sumisejad olla sugugi nii edukad kui näiteks metsmesilased, vahendab Physorg.com.  Teadlased kutsuvad üles tegutsema selle nimel, et tolmeldajate mitmekesisus säiliks, sest sellest võidab pikemas perspektiivis kogu põllumajandus. Teadlastel oli vaatluse all 41 põllumajanduslikku kultuurtaimeliiki, millelt sai nii pähkleid, puuvilju kui kohvi. Selgus, et nende kasvatamine on tõsiselt häiritud, sest taimed ei saa piisavalt hästi tolmeldatud.  Seejuures selgus, et mesilaste arvu suurendamine probleemi ei lahenda. Vaja on metsikult elavate putukate sekkumist. Kõnealused abilised elavad tavaliselt metsaservades, hekkides või rohumaadel. Paraku jääb neid elupaiku üha laieneva põllumajandustegevuse tõttu aina vähemaks ning tolmeldajate mitmekesisus väheneb. See tähendab aga väiksemat külaliste arvu põllumajanduskultuuride õites.  Eelnevat arvesse võttes kõlab väga vastuoluliselt plaan harida üles veel rohkem maad ning kasutada rikkalikult pestitsiide, et vähendada metsikult elavate putukate hulka. Teadlased teevad ajakirjas Scienceilmunud artiklis ettepaneku, et  nii kodus peetavate mesilaste kui ka metsikult elavate putukate elujärje parandamist tuleks vaadata osana süsteemist, mis suurendab põldude saagikust ja tagaks jätkusuutliku põllumajanduse.  Selle nimel tuleks konserveerida või taastada putukatele meelepäraseid elupaiku põllumajanduspiirkondade lähistel. Putukamürkide kasutamisel tuleks aga võimalikke tagajärgi enne põhjalikult kaaluda.
