Tartu teadlaste geenitest aitab tuvastada tulevasi tippsportlasi
 Tartu teadlaste uus geenitest aitab senisest palju täpsemini välja sõeluda näiteks lapsed, kellel on eeldusi teatud spordialal ehk tuvastada potentsiaalsed tippatleedid.   Pärilikkus määrab juba sündides ära meie haigused ja vaegused, kehakakaalu ja pikkuse, juuksevärvi ja kõrvade suuruse, kuid ka kunstianded ja sportlikud võimed. Just sportliku võimekusega seotud inimgeenid on Tartus kokku toonud üllatava komplekti mehi, kes tahavad esmakordselt Eestis ja võib-olla isegi kogu maailmas, muuta laiatarbekaubaks ühe ainulaadse spordigeeni testi, vahendab ERR uudisteportaal ETV saadet „Pealtnägija“.Mees, kelle teadmistel uudne ja unikaalne geenitest põhineb, on Tartu ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks. Koostöös bioloog Andres Salumetsa ja mänedžer Alar Meltsoviga loodi osaühing Sports Gene, mille kaudu on viimastel kuudel aktiivselt turundustööd tehtud. Koostööpartneritena näevad nad nii spordiklubisid kui SPAsid, aga tulevikus ka apteeke ja perearstikeskusi.Mujal maailmas on sportlikke võimeid ka varem geneetiliselt testitud, kuid need analüüsid on üldjuhul tuginenud ühele või kahele geenile. Eestlased on aga esmakordselt kokku pannud kuus geeni ehk teisisõnu - see peaks andma märksa terviklikuma pildi indiviidi võimetest.„Test, mida meie rakendame, kasutab kuute geeni, mis on välja valitud teaduskirjanduse andmetel ja nende baasil saab suhteliselt kindla ennustusjõuga öelda, milline on sobiv spordiala inimesele. Mitte väga detailselt eriala, vaid mis tüüpi sporti ta võiks rohkem teha,“ selgitas Sulev Kõks.„Me eristame laias laastus seda, kas talle sobivad pigem tugevusalad, kus on rohkem vaja lühiajaliselt suurt lihaspinget või võimsust arendada või on inimesel hoopis selline biokeemia, mis soodustab hoopis pikaaegset koormust. Ta ei väsi nii kiiresti, ainevahetus soodustab energiaressursi ökonoomset kasutamist ja ta suudab teha näiteks kolm-neli tundi järjest üsna intensiivset treeningut,“ lisas Kõks.Teadlased kutsusid eelmisel aastal kampa ka Jaak Mae, kes omanimelise suusakooli juhina teab, et noorest peast võib teinekord tüütult kaua aega minna, et endale päris sobilik ala või distants leida. Mae arvab, et geenitestid kui laiatarbekaup on meie tulevik.„Ma arvan, et mina tippsporti enam ei plaani naasta, aga kindlasti sportlaste puhul võiks väga selge kasu olla sellest, kuhu treeninguid koos treeneriga suunata, millised treeningvahendid võiksid olla efektiivsed,“ selgitas Mae.Kõks kirjeldas, et testi tegemine on lihtne. "Me kogume inimese põsekaabet väikese vatitikuga, mille saab endale posti teel koju tellida. Laboris eraldab laborant rakud, rakkudest DNA ja meil on selline tark masin, mis analüüsib ära kindlad geenid, mida me sporditestis või kehakaalutestis analüüsime."Kuigi pärilikul eelsoodumusel on sportlike saavutuste puhul kindlasti tähtis roll, ei anna geenid kunagi sajaprotsendilist garantiid näiteks olümpiamedali võitmiseks. Pigem on see tõenäosuslik ennustamine ning võiks anda meile sisemise veendumuse, et kui oleme loonud soodsa pinnase ja edu nimel ka vaeva näeme, siis võiks meie elus midagi juhtuma hakata. Tartu mehed on igatahes võtnud eesmärgiks teha geenitestid võimalikult odavaks ja õige pea laiadele massidele kättesaadavaks.  
