Pessimistlikud vanurid elavad kauem
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Saksa teadlaste uuring näitab, et vanurid, kes tulevikult suurt midagi ei oota ja näevad eelseisvaid päevi pigem tumedates kui heledates toonides, elavad kauem ja tervemalt, kui nende optimistlikumad eakaaslased.   Saksa Erlangen-Nurembergi ülikooli teadlaste sõnul on pessimistlikuma tulevikuvaatega inimesed tõenäoliselt ettevaatlikumad ja hoolitsevad paremini oma tervise ning turvalisuse eest. Samas kipuvad aga ülemäära optimistlikud inimesed rohkem riskima ning seetõttu on neil suurem oht saada vigastusi või koguni enneaegu surra, selgub ajakirjas Psychology and Aging ilmunud artiklist.  Teadlastel olid vaatluse alla ajavahemikus 1993 kuni 2003 kogutud andmed, mis olid saadud Saksamaal korraldatud üleriigilise uuringu käigus. See koondas andmeid 40 000 inimese kohta vanuses 18 kuni 96 eluaastat. Andmed jaotati vanusegruppide järgi kolme rühma: 18-39, 40-64 ning 65aastased ja vanemad. Inimestega viidi läbi silmast-silma intervjuud, mille käigus uuriti, kuivõrd nad on oma praeguse eluga rahul ja milline võiks rahulolu olla viie aasta pärast.  Viis aastat hiljem selgus, et 43 protsenti vanimasse vanuserühma kuulunud küsitletutest oli alahinnanud oma tulevast elujärge. Veerand oli ennustusega täppi pannud ja 32 protsenti oli tegelenud ülehindamisega. Lähtudes üldisest muutusest eluga rahulolus selgus, et igas tuleviku eluolu ülehinnanud grupis kasvas mõne puude saamise tõenäosus 9,5 protsenti ning oht enneaegu surra 10 protsendi võrra.   Vanemate inimeste kalduvus tulevikku tumedamates värvides näha näikse olema sageli realistlikum, seepärast on ka nende tulevikuennustused täpsemad. Vastukaaluks võib tuua, et noorima grupi tulevikuhinnangud olid kõige päikeselisemad. Keskealiste tulevikuhinnangud olid kõige täpsemad, kuid muutusid aja jooksul paratamatult pessimistlikumaks.   Teadlastele tuli üllatusena, et inimeste puhul, kelle tervis oli hea ja sissetulek stabiilne, olid tulevikuootused nukramad, kui neil, kel oli madal sissetulek ja halvem tervis. Selgus ka, et suurem sissetulek oli seotud suurema riskiga saada mõni puue.  Teadlased mõõtsid küsitletavate eluga rahulolu hetkeseisu ja tulevikuootusi kümne palli skaalal. Selgus, et just negatiivsete tulevikuvaadetega inimeste ennustused olid täpsemad, kui võrrelda 1993. aastal antud hinnangut 1998. aasta olukorraga. Samuti vaadati, milline oli surmade ja uute puudejuhtumite arv aastatel 1999 ja 2010.  Teadlased tõdevad, et nad siiski ei väida, et ebatavaline optimism tuleviku suhtes ka siis, kui põetakse rasket haigust, ei aitaks inimesel end paremini tunda. Küll aga väidavad nad, et optimistlike, täpsete ja pessimistlike tulevikuennustuste tegemine sõltub inimese vanusest ja sissetulekust
