Venivad patareid üritavad elektroonikaga sammu pidada
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Materjaliteadlased esitlevad ajakirjas Nature Communications ilmunud uurimuses uut viisi venivate patareide konstrueerimiseks. Energiatalletuseadme algsetest mõõtmetest kuni kolm korda pikemaks venitamine ei näi mõjutavat selle võimet laengut hoida ega vooluallika maksimaalset pinget.   Uued materjalid ja tehnoloogiad on viimastel aastatel muutnud võimalikuks mitmete esmapilgul painduvuse tõttu eksootilisena näivate elektroonikaseadmete loomise. Ent puutetundlikud robotitele sobivad kunstnahad, pehmed kirurgi tööriistad, nahale kinnitatavad meditsiiniseadmed ja isegi näiteks bioloogilise silma ehitusest juhinduv kaamera nõuab töötamiseks energiat.Kuigi teadlased on olnud äärmiselt edukad painduvate vooluallikate loomisel, nõuab potentsiaalselt venitatavate patareide loomine rohkem tööd. Võiimaliku lahendusena on nähtud süsiniknanotorudel põhinevaid seadmeid, ent nende pakutav energiatihedus jääb vajalikul skaalal tüüpilistele patareidele liialt alla.   Seeläbi otsustas John Rogersi töörühm laenata venitatavast elektroonikast juba tuttava 'enesesarnasus' kontseptsiooni. Loodud patarei koosneb seega omakorda kümnetest miniatuursetest liitiumpatareidest, mida ühendavad korduvad sikksakilised mikrojuhtmete read. Vooluallika venitamisel hakkavad need ennast järkjärguliselt vedru sarnaselt lahti kerima. Loodud struktuuri aitavad fikseerida kumjad ränilehed.   Seadme sooritusvõime on samas suurusjärgus traditsiooniliste liitiumpatareidega ja madala voolutarbega rakenduste korral kestavad need kuni üheksa tundi. Patareisid saab laadida induktsiooni teel ja juhtmevabalt. Kontseptsiooni tõestamiseks kasutas töörühm seda LED-lambi energiaga varustamiseks, vooluallikat samal ajal väänates ja kolm korda pikemaks venitades.   Püstitatud probleemile uudsest küljest lähenemisele kohaselt on raske patareid hetkel kitsast nišist väljaspool näha. Kuigi seda saaks tõepoolest rakendada painduvates meditsiiniseadmetes, ei piisa sellest hetkel suuremate nutiseadmete või isegi suurema võimsusega valgusallikate elektriga varustamiseks.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. 
