Läänemere üheks suuremaks reostajaks on põllumajandus
 Mirko Ojakivi Prognoosid näitavad, et põllumajanduse mõju Läänemerele kasvab, sest põllumajandus muutub tööstuslikumaks ja intensiivistub. Tallinnas püüavad Läänemere riikide teadlased ja ekskonnaeksperdid leida lahendusi sellele, kuidas keskkonnasõbralikumalt toitu toota.    Läänemere üht suurimat keskkonnaprobleemi – eutrofeerumist – põhjustab lämmastiku ja fosfori merre leostumine. Üheks lahenduseks võiks olla põllumajanduse muutmine keskkonnasõbralikumaks. Ent nagu ütles Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutuse juhataja Airi Vetemaa, siis eeskätt soovist teenida suuremat tulu ja saada lihtsamalt suuremaid saake, talitab ühiskond toidu tootmisel ja tarbimisel nii, nagu me seda hetkel teeme.   „Mahetootmises ei ole esiteks see tulu nii lihtne tulemas, saagid on väiksemad ja ütleme nii, et põllumehel kulub ka rohkem vaeva ja tarkust oma majandamisel. Mahetootmises ei ole nii lihtsaid lahendusi, et vaatan aga järgi, kui palju midagi panna ja toimin. Siin on väga tähtis selline asjasse süvenemine. Tegelikult võib ka väga kehvasti minna ja saagist ilma jääda,“ nentis Vetemaa.   Ent just mahetootmine oleks üks lahendus, kuidas keskkonna reostamist vältida. Maaülikooli taimekaitse emeriitprofessor. Anne Luik ütles, et praegune põllumajandus on võtnud pigem suuna tootmise intensiivistumisele. Tegevuse tagajärjeks on Läänemere keskkonnakatastroof. „Kui me toetume HELCOMi andmetele, siis HELCOM ütleb, et kui põllumajandus Läänemere kallastel edasi kestab, siis see meri on hukule määratud. Järelikult põllumajandustootmise tüüp peab siin muutuma,“ märkis professor.   Samas toitu tootmata ja söömata jätta ei saa elu Läänemere kallastel samuti jätkuda. Luik pakkus välja, et põllumajandustootmine peab intensiivistuma, aga ökoloogiliselt. „See tähendab rohkem loodusest hoolimist ja loodusega n-ö käsikäes toimimist,“ sõnas Luik. See hõlmab tema sõnul toitainete ringe tasakaalus hoidmist ja kohalikumaks muutmist.   Sissetallatud rajal jätkamise tulemus oleks Airi Vetemaa sõnul juba oma silmaga nähtav. "Kui näiteks rannad kinni pannakse ja öeldakse, et ei või minna merre, sest see on teile ohtlik, toimub vetikate vohamine toitainete rohkuse tõttu. Samuti on mere kogu ökosüsteemile suur toitainete koormus kindlasti kahjulik,“ lisas Vetemaa.  Viimati muudetud 27/02/2013 13:50 /.../ Kui me toetume HELCOMi andmetele, siis HELCOM ütleb /.../ /.../ Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutuse juhataja /.../ 
