Eesti inimesed ei taha endiselt vähiuuringutel käia
 Indrek Kiisler Eestis avastatakse aastas ligi seitse tuhat vähijuhtumit, haigusesse sureb ligi 3600 inimest. Eesti arstidele teeb endiselt muret inimeste hoolimatus, mis puudutab kasvajate sõeluuringutel käimist.   Meestearst Kristo Ausmees ütles, et inimeste reaktsioon teatele kasvaja leidmisest on väga erinev. Samas on patsientide teadlikkus kõvasti tõusnud. „Tänasel päeval inimesed tulevad arsti juurde, nad juba teavad enne, kui minnakse konkreetseid vähipaikmeid otsima, võetakse histoloogilised uuringud, juba inimesed küsivad, mis siis on, kui see leid on. Ma arvan, et tohutult palju on internet ja internetiga seonduv avardanud inimeste maailmapilti. Ühtpidi see on hea, et inimesed teavad. Teistpidi halb – nad ei oska seoseid luua, tihti mõeldakse see asi üle,“ mõtiskles Ausmees.   Arsti seisukohalt on töö tema sõnul aga raskemaks läinud: „Pead käima ajaga kaasas. Pead oskama inimeste küsimustele vastata nii, et nad rahule jääksid.“   Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogi Vahur Valvere sõnul on esmatähtis kontrolluuringutel käimine. „Rinna- ja  emakakaela sõeluuringute programmides osaleb tegelikult umbes ainult 60-65% kutsututest. Kui me sellega alustasime, siis oli osalusprotsent tihti 30-40%. Rõõmustav on see, et osalus on oluliselt tõusnud. Ent meil on Soome tasemeni, kus osalus on 80-85%, sinna on meil veel ikka pikk tee minna,“ leidis Valvere.   Vähk ei ole enam nii surmav haigus, kui veel kümme aastat tagasi. „Muutused onkoloogiliste haiguste ravis ei toimu aastatega tänasel päeval, vaid toimuvad kuudega. Arvestades seda, milliseid teadusuuringuid tehakse, millised on käigus ja millised uued ravimid on erinevates terviseametites taotluses, siis võib arvata, et lähiaastatel ravivõimekus onkoloogiliste haiguste osas suureneb ja paraneb veelgi,“ lisas Ausmees.   Kontrolluuringutel käimisel on esirinnas naised. „Meeste perearsti, meestearsti juures käimine on tegelikult tõsine probleem. Eestlane ei ole väga hea arsti juures käija. Loomulikult sõltub arsti juures käimine väga palju ka ravijärjekordadest. Kui järjekorrad on näiteks eriarstile pikad, siis see kindlasti ei soodusta arsti juures käimist. Eelnevalt oleks tegelikult vajalik perearsti juurde minek. Ei pea tingimata kohe eriarsti poole pöörduma,“ lisas  Valvere. 
