Leiti Merkuurist väiksem eksoplaneet
Astronoomid on 210 valgusaasta kaugusel asuvast mitmikplaneedisüsteemist leidnud väikseima seni teadaoleva eksoplaneedi, mille läbimõõt on Merkuuri omast viiendiku võrra väiksem. Ematähele ülilähedal tiirlev planeet annab märku, et galaktika peidab endas tõenäoliselt veel seni märkamatuks jäänud üliväikeste kiviplaneetide populatsiooni.   Uute eksoplaneetide leidmine on muutumas juba rutiinseks tegevuseks. Erinevaid rekordeid purustavate või muidu võimatuks peetud planeedisüsteemide rohkus annab mõista, et pigem on suhteliselt igava Päikesesüsteemi näol tegu millegi eriskummalisega. Siiski annab sadade valgusaastate kaugusel asuvad planeedid järjekordseks statistikaks muutnud kosmoseteleskoobi Kepler üha kasvav andmetehulk lootust uue eksoplaneedipalaviku alguseks. Maa analoogide leidmine võib muutuda tavapäraseks. Pikem vaatlusaeg võimaldab märgata üha väiksemaid ja tähest kaugemal tiirlevaid planeete.   Korraga ligikaudu 150 tuhandet tähte jälgides on teleskoop suuteline registreerima üliväikesi muudatusi tähtedelt Maani jõudva valguse hulgas. Neid võivad põhjustada näiteks nende eest mööduvad planeedid. Tähe enda aktiivsuse muutusest põhjustatud nähtused on harilikult ebaregulaarsemad, mil potentsiaalne planeet varjutab tähevalgust väga kindlate ajavahemike tagant. Sellegipoolest on planeedisignaali eraldamine vaevanõudev. Planeedikandidaadi täpse raadiuse määramine sõltub seejuures paljuski tähe enda läbimõõdu leidmisest.   Üks kasutatavatest tehnikatest on ülimalt suurt täpsust pakkuv asteroseismoloogia. Teadusharu kasutab ära tähtede regulaarset ereduse ja pinnatemperatuuri muutust ehk pulseerimist. Viimase alusel on omakorda võimalik leida lisaks täheraadiusele näiteks selle vanus ning heita pilk ka tähe sisemuses toimuvale. Tehtud analüüse ei finantseerinud seejuures antud juhul rahastamiskriteeriumite tõttu tervikuna NASA. Märgatav osa vajalikest vahenditest koguti Pale Blue Dot'i projekti raames. Tavainimesed saavad 10$ eest mõne Kepleri jälgitava tähe 'adopteerida' ning kogutud raha suunatakse nende asteroseismilisteks uuringuteks.   Seeläbi suutis Thomas Barclay juhitud töörühm suure täpsusega kindlaks teha, et Kepler-37 süsteemis tiirleb vähemalt kolm planeeti. Maast kaks korda suurema läbimõõduga Kepler-37d tiirleb tähest 0,2 astronoomilise ühiku (AÜ) kaugusel. Inimkonna koduplaneedist 25% väiksem Kepler-37c 0,14 AÜ kaugusel, mil Kuust veidi suuremal Kepler-37b'l kulub tähe ümber tiiru tegemiseks vaid 13 päeva. Tähe läheduse tõttu on see tõenäoliselt kivine ja pöördemomendi juba ammu kaotanud. Pinnatemperatuur võib küündida kuni 400 ºC'ni   Planeetide moodustumist kirjeldavatest teooriatest juhindudes ei ole Merkuurist väiksemate planeetide leidmises midagi eriskummalist, vaid rõhutab järjekordselt planeetide mitmekesisust. Samal ajal poleks astronoomid vaevalt Keplerit orbiidile lennutades osanud ettekujutada, et see niivõrd väikseid eksoplaneete märgata suudab.   Järgnevatel tööaastatel kogutavad andmed võimaldavad tõenäoliselt anda ka esmase hinnangu nende populatsiooni suurusele. Eelnevates analüüsides on juba 2740 planeedikandidaadi ja 105 kinnitatud planeedi alusel leitud, et kivised planeedid on Linnuteel äärmiselt laialt levinud.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
