Nanokapsel vähendab vere alkoholisisaldust
 Rahvusvaheline töörühm on leidnud viisi mitme erineva ensüümi võrdlemisi lihtsalt ühte nanokapslisse pakkimiseks. Mil rakuorganelle matkivat süsteemi saab muuhulgas rakendada näiteks vere alkoholisisalduse vähendamiseks ning seega ka maksakahjustuste vältimiseks, pakub meetod potentsiaalselt võimalust terve uue ravimiteklassi loomiseks.   Ensüümid on oma võimega erinevaid keemilisi protsesse kiirendada elusorganismide sujuvaks toimimiseks hädavajalikud. Seeläbi on need juba pikemat aega olnud ka uute ravimite valmistamise ootuses meditsiini valdkonnas tegutsevate teadlaste huviorbiidil. Ent enamikes hulkraksetes organismides ei hõlju ensüümid rakuvedelikus ringi juhuslikult. Soovimatute kõrvalmõjude vältimiseks, üleüldise efektiivsuse tõstmiseks ja kindlalt määratletud reaktsioonide läbiviimiseks on need koondatud organellidesse.   Loodust jäljendades ensüümide soovitud asetusse põimimine pole lihtne. Isegi kui nendest koosnevate parvede suurus ja täpne koostis ootustele vastab, tuleb veel lisaks kindlustada, et keha neid esimesel võimalusel ei väljuta või koostiosadeks lõhu. Ajakirjas Nature Nanotechnology ilmunud töös kirjeldavad Hiina ja USA teadlased nüüd stabiilsete tehisorganellide tootmiseks universaalset meetodit. Demonstratsiooniks loodud nanokapslid suudavad kiirendada sahharoosi, glükoosi ja alkoholi lõhustamist. Neist viimaste mõju kontrolliti ka hiirtega tehtud katsetes.   Esmalt jootis töörühm hiirtele kapsleid sisaldavat alkoholi, mille tulemusel närilised loetud minutitega magama jäid. Mõõtmised näitasid, et kolme põimitud ensüümi sisaldavate tehisorganellide abil oli vere alkoholisisaldus langenud 1,5 tunni järel 32% ja kolme tunni järel 37%. Lisaks leidis töörühm, et võrreldes kontrollgrupiga oli võimalikele maksakahjustustele viitava alaniin transaminaasiks kutsutava ensüümi tase hiirte organismis tunduvalt madalam. Enamik nanokapslitest oli leidnud koha soolestiku seintel. Maksast ja neerudest ei leitud neid samas üldse.   Ensüümide põimimine on mitmesammuline tegevus. Liu et al./Nature Nanotechnology Tehisorganellide loomiseks väljatöötatud meetod hõlmab esmalt soovitud ensüümidele vastavate inhiiborite leidmist. Vastavad valgud kinnituvad ensüümide külge ning takistavad seega ajutiselt nende reaktsioonides osalemist. Seejärel aheldatakse need DNA lõikude abil soovitud asetusse ja kasvatakse nende ümber polümeerist kest. Moodustiste kergelt kuumutamisega saab inhiibitori ja DNA kapslist eemaldada. Kesta jäävad vaid soovitud ensüümid. Polümeeridest koosnev kaitsev membraan võimaldab samas neil siiski reaktsioone kiirendada.   Töörühm loodab, et sarnast meetodit kasutades on võimalik luua ka mitmeid teisi ensüümidel põhinevaid ravimeid. Hetkel töötavad nad ensüümi kallal, mis oleks naha kaudu rakkudese viimise järel suuteline lõhustama dihüdrotestosterooni. Ühend põhjustab meeste kiilanemist.   Samas tuleb meetodit enne tööstusesse jõudmist veel kõvasti lihvida, et saavutada ensüümide üle suurem kontroll.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Nanotechnology. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
