Jõkke jõudnud meeleoluravimid teevad ahvena julgeks
 Priit Ennet Võiks ju arvata, et kui inimene võtab psühhiaatri välja kirjutatud rohtu ja tema meeleolu seepeale paraneb, siis on ravim oma töö teinud ja mõju ära avaldanud. Kuid see on ainult pool tõde. Tegelikult satub märkimisväärne osa ravimi toimeainest ikkagi klosetipoti ja äravoolutorude kaudu ja isegi veepuhastusjaama läbides looduslikesse veekogudesse. Ja mõjutab seal kalade meeleolu.    Thomas Brodin Rootsist Umeå Ülikoolist ja ta kolleegid on avastanud, et ärevusvastase ravimi oksasepaami toimel muutuvad ahvenad julgemaks ja vähem seltsivaks.    Brodin doseeris ahvenatele oksasepaami sellises koguses, mis on võrreldav Rootsi jõgedest ja ojadest leiduvaga. Tuli välja, et selle ravimi toime all julgesid kalad justkui kergemal südamel turvalistest peidupaikadest välja ujuda ja uurida uusi ja võib-olla ohtlikke kohti. Ravimidoosi saanud ahvenad eelistasid ka liigikaaslastest eemale hoida ja said seeläbi röövloomadele kergemaks saagiks. Veel selgus, et ravimi toimel kugistasid ahvenad toitu tavalisest kiiremini.    Ravimitel, mida inimesed võtavad, on seega loodusele märgatav mõju. Ja kui nad juba nii tugevalt kalade käitumist kujundavad, siis võib neil olla üsnagi ootamatuid ökoloogilisi ja keskkonna-alaseid kõrvalmõjusid.    Brodin ja ta kaasautorid kirjutavad oma uuringust ajakirjas Science.    Vaata veel: Fish become bolder and more gluttonous from drug residue (PhysOrg)   
