Valmis soode taastamiskava
 Toimetaja Piret Ehrenpreis   Eestimaa Looduse fondil valmis kava looduskaitseliselt kõige olulisemate soode taastamiseks.Taastamiskava koostati kümnele soole, mis kuuluvad ülemaailmse tähtsusega märgalade hulka. Eesti Looduskaitse arengukava näeb ette, et aastaks 2020 on taastatud 10 000 hektarit soid ja rabasid ning 1000 hektarit endistest turbakaevandustest tekkinud jääksoid.  Soodel on oluline roll nii meie veekogude tervise eest hoolitsemisel, süsiniku sidumisel kui ka paljude liikide väärtusliku elupaigana. Kuigi kooliõpikuis seisab, et Eesti pindalast ligi neljandik on sood ja rabad, siis viimase viiekümne aasta jooksul toimunud  massilise kuivendustegevuse tagajärjel on neist tänaseks alles vähem kui kuus protsenti, ütles Eestimaa Looduse Fondi märgalade taastamise ekspert Marko Kohv.   "Kuivendamise tõttu on toimunud olulised muutused nii veeringes, süsinikuringes kui ka toitaineringes. Need muutused avalduvad kõik viitaegadega ka jõgedes, järvedes ja rannikumeres. Läänemeri on väga suure toitainete koormusega. Kui linnade reovett on lihtne kokku koguda ja puhastada, siis põllumajandusmaal on seda väga raske teha," selgitas Kohv soode tähtsust.  Vajadus soid taastada kerkiski päevakorrale ennekõike veekogude kehva tervise pärast. Eestist kuulub ülemaailmse tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka 17 piirkonda. Neist nii mõnelgi pole taastamistöid vaja või poleks neil oodatud mõju. Eestimaa Looduse Fondi soode taastamiskavade projektis jäi sõelale 10 ala, kus saaks kraavide tammitamise või puude maha võtmisega midagi olulist ära teha.  Esimese katsena on paberil olevast plaanist tegudeni jõutud Kuresoos, kus RMK-l on õnnestunud taastada 50 hektarit sood.  "Möödunud aasta augustis seal paisude rajamine lõpetati. Soouurijad, kes käisid seda ala vaatamas oktoobris ja novembris, olid veetaseme hetkeseisuga väga rahul. Me eeldame, et turbasammalde uuesti kasva hakkamine toimuks lähema paari-kolme aasta jooksul. Eelkõige võidab sellest Kuresoo rabamassiiv ise. See on Eesti üks suuremaid soostikke," rääkis RMK kaitsekorraldusspetsialist Kaupo Kohv.  Kui Eestimaa Looduse Fond koostas soode taastamiskava, siis enne päriselt taastama asumist on vaja ka nn ehitusprojekte. Siinkohal tuleb jõudumööda appi RMK, kus on koostatud taastamisprojektid Muraka soostiku servaaladele.  Tänavu on kavas teha sama Endla rabamassiivide servaalade ja Soomaa soostikule.  Kui projektide koostamisel on õla alla pannud ka näiteks Suurbritannia korporatsioone, et lunastada oma liigset süsinikuemissiooni, siis taastamistöödel tuleb loota siseriiklikele või Euroopa Liidu vahenditele. Kaupo Kohvi sõnul on projektide olemasolul võimalik üht teist ära teha ka vabatahtlike abiga.
