Planeedi värvidest võib paista, kes seal elab
 Priit Ennet   Kui uurime hoolega kauge planeedi valgust, võime sellest välja lugeda elu märke. Saksa teadlased annavad ajakirjas Astrobiology nõu, kuidas aru saada, et eksoplaneedil kasvab rohkesti midagi meie vetikate, samblike või bakterite sarnast. Kui astronoomide vaatlustehnika veel veidike areneb, siis võime peagi hakata eristama eksoplaneetide pinnalt peegeldunud ematähe valgust ja sellesse valgusesse kodeeritud märke lugema. Meie oma Maakeralt levib kosmosse rohkesti infrapunakiirgust, sest just seda kiirgust peegeldab tagasi rohelistes taimedes sisalduv klorofüll ja rohelisi taimi endid kasvab Maa peal samuti rohkesti. Ka neid kaugemaid planeete, kus ka ehk juhtub rohelisi taimi kasvama, on meil teatavat lootust ära tunda just samasuguse infrapunakuma järgi. Siddharth Hegde ja Lisa Kaltenegger Heidelbergis asuvast Max Plancki Astronoomiainstituudist tundsid aga huvi, milline võiks kaugelt planeedilt peegelduv valgus olla siis, kui selle pinnal domineeriksid rohetaimede asemel näiteks midagi meie punavetikate, bakterite või samblike sarnast. Nii nad uurisidki, millist valgust need olendid peegeldavad. Ja leidsid, et nemadki jätaksid tõepoolest planeedi valgusse selgelt äratuntava jälje. Näiteks samblikuplaneet peegeldaks ilmaruumi kollasemat valgust kui vetika- või bakteriplaneet. Ega tegelikult muidugi üksnes planeedivalguse põhjal sealsete võimalike eluvormide kohta midagi päris kindlat öelda ei saa. Maiseid seoseid ei saa ehk nii kergesti valgusaastate taha kanda. Ja üldse võib planeedi valgusmärgil olla ka mõni muu tähendus kui elusolendite olemasolu. Aga ei ole siiski päris ebamõistlik lähtuda parimatest olemasolevatest andmetest ja loota, et mingi tõenäosusega analoogiad kehtivad. Parem ikka kui mitte midagi. Vaata veel: Extreme life might be visible on colourful exoplanets (New Scientist)
