Lõhe leiab kodujõe magnetvälja abiga
 Priit Ennet   Kui lõhekalal on aeg kudeda, siis ujub ta maailmamerd mööda kas või tuhandeid kilomeetreid ja suundub eksimatult sellessesamasse jõkke, milles ta kord ise ilmale tuli. Kuidas ta seda küll suudab? Ameerika teadlased väidavad ajakirja Current Biology viimases numbris, et lõhe tajub Maakera magnetvälja ja leiab kodutee selle järgi. Teadlased eesotsas Nathan Putmaniga Oregoni Osariigiülikoolist analüüsisid 56 aasta andmeid kalapüügi kohta Kanada lääneranniku vetest. Nende andmete põhjal selgitasid nad välja, kuidas lõhed olid ühel või teisel aastal Fraseri jõe suudmesse jõudnud. Fraseri jõgi suubub Vaiksesse ookeani Briti Columbia provintsis, tema suudme ees asub aga suur Vancouveri saar. Nii on lõhel valida, kas jõuda jõesuudmesse saarest põhja või lõuna poolt. Kalapüügiandmete kõrvale võtsid teadlased aga ka andmed Maa magnetvälja kohta samas ajavahemikus. Magnetväli on üldiselt ekvaatori lähedal nõrgem ja pooluste lähedal tugevam, aga aastast-aastasse tema tugevus igal pool veidi kõigub. Kahtede andmete kõrvutamisel ilmnes, et tee, mille lõhed jõesuudmesse jõudmiseks valisid, sõltus selgelt magnetvälja seisundist. Lõhed valisid põhjapoolse või lõunapoolse marsruudi vastavalt sellele, kummal pool oli magnetvälja seisund parajasti rohkem selle magnetvälja seisundi moodi, mis oli valitsenud Fraseri jõe suudmes sel aastal, kui lõhe ilmale tuli ja esimest korda jõest ookeani ujus. Niisiis ujus lõhe selgelt just sinna, kus magnetväli oli talle veidi tuttavama moega. Need tulemused toetavad juba varemgi välja pakutud teooriat, et noor lõhe jätab kodukandi magnetvälja tunnusmärgid meelde ja hiljem tagasi kudema tulles liigub üha sinna, kus need tunnusmärgid noorpõlvemälestustes talletatutega kõige rohkem sarnanevad. Vaata veel: Sockeye salmon 'sense magnetic field of home' (BBC)
