Maaülikooli uues laboris uuritakse metsahaigusi
Toimetaja Piret Ehrenpreis Eesti maaülikoolis avatakse täna uus metsanduslabor. Kliima soojenemisega ja inimeste üha sagedasema ringi rändmaisega jõuab siia üha rohkem meil seni tundmata metsahaigusi. Metsapatoloogia ja -geneetika labor võimaldab neid uurida DNA tasemel. Varem maaülikoolis selleks võimalused puudusid.  Eesti metsade uuendamisel pööratakse üha rohkem tähelepanu sellele, et istikud kasvaksid kõige tugevamate ja paremate puude seemnetest. Selleks otsitakse metsadest eriti heade tüveomadustega ja kiirelt kasvavaid puid, selgitas Maaülikooli metsakasvatuse professor Hardi Tullus.   "Nende otsast võetakse pookoksad, mis poogitakse väikeste puude külge. Siis kui nad saavad juba natuke vanemaks, hakkavad ise seemet kandma, siis sealt me saame eriti kvaliteetse seemne. Seejuures on naabrid saanud omavahel geneetilist infot ka vahetada, nii et nende parimate puude järglased on kõige kvaliteetsemad. Selliseid seemlaid rajati Eestis ka 1970.-80ndatel aastatel. Vahepeal peeti pausi, aga nüüd on RMK selle uuesti käsile võtnud," rääkis Tullus.  Metsateadlased ei uuri ja kaardista ainult puude geneetilist tausta. Selleks, et taimlad oleksid ka haiguste eest kaitstud, on vaja haigustekitajaid põhjalikult tundma õppida. Eesti maaülikooli uus metsahaiguste ja -geneetika uurimise labor loob selleks väga head võimalused. Näiteks saab nüüd uurida metsahaigusi suisa DNA tasemel. Varem see võimalus puudus, ütles maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Rein Drenkhan.  Laboris puudus varem ventilatsioon. Nüüd on see olemas ning ruumidesse tuleb filtreeritud õhk. See võimaldab tegeleda uurimistööga senisest steriilsemates tingimustes. "Tänapäeval metsataimlad pole lihtsalt metsa lähedal olevad taimlad, vaid asuvad ka kasvuhoonetes. Seal on väga erinevaid probleeme. Äsja tegelesime just kase taimede seenhaigustega. Seenhaiguste vastu võitlemiseks tuleb aga esmalt teada saada, kellega tegu. Selleks ongi meil uue labori tingimustes hea võimalus," ütles Drenkhan.  Uues laboris tööd jätkub, sest soojenev kliima toob metsahaiguste rindel meile ühte lugu uusi kutsumata külalisi. "Juba mitu aastat on haiged saarepuud. On küsimus, kust see haigus tuleb. Selle geneetilist tausta on vaja uurida, siis oskame ka ennustada, kuidas olukorda leevendada. Just need haigused, mille tekitajad on väga väikesed, on võimelised kiiresti muutuma ja arenema. Neid muutusi tuleb hoolega jälgida," selgitas Tullus.  Maaülikooli metsanduslabori uuendamine läks maksma üle 100 000 euro. Töid toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
