Tuberkuloos hiilib tüvirakkudes
 Piret Pappel Tuberkuloosi sureb igal aastal maailmas kaks miljonit inimest. Haigust saab ravida antibiootikumidega, kuid mõnikord tekivad haigusnähud aastate pärast uuesti. Põhjuseks on see, et tuberkuloosi tekitavad bakterid peidavad end luuüdi tüvirakkudes, näitasid Stanfordi ülikooli teadlased.   Tuberkuloosi teatakse eelkõige kopsuhaigusena, kuid seda tekitav mikroob Mycobacterium tuberculosis võib nakatada kõiki kudesid ja elundeid. Piisknakkuse teel kehasse sattuvad bakterid võivad elutseda erinevates rakutüüpides, kuid siiani jäi selgusetuks, kus on nende pikajaline peidukoht, kirjutab Piret Pappel Tartu Ülikooli teadusportaalis Novaator.    Stanfordi ülikooli uurija Bikul Das sai idee mikroobide otsimiseks töötades arstina Indias. Ta pani luuüdiproove analüüsides tähele, et kui inimesel oli lisaks muudele haigustele diagnoositud ka tuberkuloos, olid seda tekitavad bakterid näha ka luuüdis.   Das otsustas oletust kontrollida. Ta nakatas tervete inimeste luuüdi tüvirakke tuberkuloosikepikestega. Selgus, et mikroobid jäid koekultuuris ellu ning elasid luuüdi mesenhümaalsetes tüvirakkudes vähemalt kaks nädalat. Seejärel katsetas teadlane hiirtega. Ka nende luuüdis jäid bakterid ellu ning säilitasid tõvestavad omadused.   Lõpuks uuris Das Indiast pärinevaid tuberkuloosi põdenuid, kes olid läbi teinud terve ravikuuri ning tunnistatud terveks. Nende hingamisteedes enam tuberkuloositekitajaid polnud. Kuid peaaegu kõikidel leidus mikroobe luuüdis ja veerandil neist olid bakterid täiesti elusad ja võimelised haigust tekitama.Luuüdisse peidab tuberkuloosikepike end seepärast, et immuunsüsteem ei ründa sealseid tüvirakke. Võimalik, et inimese keha tüvirakud võivad peita teisigi ohtlikke haigustekitajaid.   Nüüd on vaja on aru saada, kuidas tungivad tuberkuloosibakterid tüvirakkudesse ja miks muutuvad mikroobid aastaid hiljem uuesti aktiivseks.   Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine. 
