Taevased mikroobid võivad ilma mõjutada
 Värske uurimuse kohaselt lokkab kilomeetrite kõrgusel seni tähelepanuta jäänud muutlik mikrobioom, mille liikmete elutegevus võib atmosfäärikeemiat oluliselt mõjutada. Mikroorganismid võivad lisaks käituda pilvede tekkimist soodustavate kondensatsioonituumadena, mõjutades seega otseselt ka kohalikku ilma.   Kolm aastat tagasi lendas orkaanide tipphooajal Kariibi mere ebasõbralikus taevas DC-8 kaubalennuk. Selle pardal oleva valdavalt NASA teadlastest koosneva töörühma eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas orkaanid tekivad. Samuti oli töörühmaga kaasas Terry Lathem, kelle huviorbiiti kuulusid silmale nähtamatumad nähtused – kilomeetrite kõrgusel hõljuvad mikroobid ja bakterid. Lisaks kahe orkaani, Earli ja Karli küttimise ajal proovide kogumisele tehti mõõtmisi ka vaiksemates tingimustes. Proovide kogumiseks kasutatud aparatuur võimaldas lennupealt selle kogujast välja sorteerida suuremad veeosakesed ja kõik muu edasisteks analüüsideks katseklaasidesse sulgeda   Kord juba kindlamal pinnal olles hakkas ta koos kolleegidega kogutud materjali lähemalt uurima. Lisaks tahmale, tolmule ja soolaosakestele leiduski proovides ohtralt mikroobe, kes hoolimata kõrgustes valitsevatele tingimustele endiselt elus olid. Seejuures polnud neist enamik kapseldunud isegi kaitsvatesse spooridesse, et eluks sobiliku- masse keskkonda sattumist oodata. Sõltuvalt atmosfääris valitsevatest tingimustest leidus neid kümne kilomeetri kõrgusel kuupmeetri õhu kohta 5-150 tuhat, mida on märksa vähem, kui maapinna lähedalt kogutud õhus.   Eelmised uurimused on nimelt näidanud, et umbes sama palju baktereid leidub iga hingetõmbega sissetõmmatavas õhus. Ent tasub märkida, et kõrgemal taevalaotuses on nende kontsentratsioon kõiki mikroosakesi arvestades niivõrd suur, et lausa iga viies kohatav osake oleks bakter. Mikroobide katalogiseerimine näitas, et taevane mikrobioom on suhteliselt muutlik ja sõltub suuresti ilmast. Kokku kohati 314 erinevasse liiki kuuluvaid baktereid, neist 17 püsivalt igal lennul. Samuti  mandri teisest otsast, California rannikult kogutud kontrollproovidest.   Seejuures kasutavad neist kahe suurema perekonna Methylobacteriaceae ja Oxalobacteraceae liikmed oma metabolismis etaandi- ehk oblikhapet, mis on paljude atmosfääris asetleidvate keemiliste protsesside lõppprodukt. Ent siiski pole veel selge, kas nimetatud bakterid suudaksid seda pilvedes hõljudes pidevalt muutuvates tingimustes aktiivselt kasutada. Küll on aga kindel, et 17 enimlevinud liiki on tõenäoliselt omandanud ellujäämist hõlbustavad kohastumused. Nende väljaselgitamiseks tuleb aga nende pärilikkusmaterjal täies ulatuses järjestada.   Esmane geneetiline analüüs näitab lisaks, et mõned kohatud bakteritüvedest on lähisugulased bakteritele, kes käituvad kondensatsioonituumadena. Veeaur vajab kondenseerumiseks aluspinda, harilikult tolmu- või tahmaosakesi. Samuti võib ilma nendeta kõrgustes leiduv puhas vesi vedelasse olekusse jääda ka -40 C° juures. Teoreetiliselt võiksid kondenseerumisprotsesse mõjutavad bakterid mõjutada atmosfääris moodustavate jäärkristallide suurust ja hulka ning sellest lähtuvalt ka pilvede tekkimist ja eluiga.   Viimased omakorda mõjutavad aga kliimat. Kõrgemal asuvad pilved takistavad päikesekiirguse põgenemist, mil madalamal asuvad pilved peegeldavad seda tagasi kosmosesse. Bakterite mõju täpemaks uurimiseks tuleb aga taas oodata nende DNA järjestamist, et kindlaks teha, kuidas nende metabolism sõltuvalt kõrgusest ja atmosfääritingimustest muutub.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
