Ka õppejõud harivad end, kuidas paremini õpetada
Toimetaja Astra MeriveeEesti ülikoolides läbiviidud uurimustele toetudes saab väita, et õppejõudude arendamine ja koolitus eeldab süsteemset, läbimõeldud ja professionaalset lähenemist. Efektiivsemad on need ülikoolid, kes suudavad pöörata teadlikult tähelepanu õppejõududele kui õpetajatele ning neid professionalse arengu protsessis  toetada."Tuleks mõelda läbi, kuidas variatiivsemalt õpetada. Meil ei ole väga palju erinevaid lähenemisi. Õpetamine ülikoolis on taandatud teadmiste vahendamisele, aga tänapäeval enam niimoodi ei saa," rääkis Tallinna Ülikooli andragoogika õppetooli dotsent Larissa Jõgi saates Terevisioon. "Põhiprobleem on see, et üliõpilased kogevad vähest kaasatust. Õppe sotsiaalne aspekt on vähene," sõnas Jõgi.Õppejõudude tegevuse kohta annavad tagasisidet iga semestri järel läbiviidavad küsitlused, kus üliõpilased annavad igale õppejõule ja tema ainele omapoolse hinnangu. Sellist laadi tagasiside ning mitmed õppejõududele mõeldud õpetamiskoolitused aitavad täiustada õppejõudude õpetamisoskusi. "Õpetamine pakub rohkem rõõmu, kui ma tean, mis ma teen. Nad kasutavad mitmekesisemaid õppemeetodeid ja pööravad rohkem tähelepanu sellele, kuidas õpetada," rääkis Tartu Ülikooli kõrgkoolididaktika õppejõud Mari Karm. "Tallinna Ülikoolis tehakse ka analoogseid koolitusi õppejõududele ja ilmneb ka selline asi, et koolituse käigus võib-olla esmakordselt õppejõud tajub, et tal on mitu rolli. Ülikoolis tähtsustatakse väga, et õppejõud on uurija, aga koolitusel ilmneb see, et õppejõud on ka õpetav inimene. Nende koolituste üks väga suur tulemus on see, et need õppejõud, kes koolituse on läbinud, saavad aru, et need on integratiivsed rollid," tõi Larissa Jõgi näiteks. Vaata veel intervjuud saatest Terevisioon:
