Linnasoojus teeb ka maakolkas ilma
Priit EnnetKaugeis maakolkais, kuhu linnatuled kunagi ei kuma, teeb linn ikkagi  ilma. Ameerika teadlased väidavad, et linnarahva argielu kõrvalmõjul  tekkiv soojus mõjutab õhutemperatuuri enamgi veel kui tuhande kilomeetri  kaugusel.  Guang Zhang La Jollas asuvast Scrippsi Okeanograafiainstituudist ja ta  kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Climate Change, et hooneist,  autodest ja muist allikaist õhkuv soojus mõjutab atmosfääris jugavoole  ja muud, mille tagajärjel mõnel pool ilmad soojenevad, teisal aga  jahenevad.  Nende uuring näitab, et Põhja-Ameerikas ja Siberis on mõnes hõredalt  asustatud paigas talvine keskmine temperatuur kaugete linnade soojuse  toimel tervelt kraadi võrra tõusnud, Euroopas aga kohati taas kraadikese  langenud. Linnasoojuse mõju üleilmne keskmine tuleb aga üsna märkamatu,  ainult 0,01 kraadi.  Tegu on siis majade kütmisel ja mootorite töötamisel tekkinud soojuse  mõjuga, mitte aga näiteks selsamal kütmisel või kütmiseks vaja läinud  energia tootmisel atmosfääri paiskunud süsihappegaasi mõjuga  niinimetatud kasvuhoonenähtuse kaudu. See on juba teine jutt ja seda ses  uuringus ei puudutatud.   Vaata veel: Cities affect temperatures for thousands of miles (PhysOrg)
