Väidete tõesust kontrolliv tarkvara mõjutab inimeste uskumusi vähe
 Toimetaja Laur Kanger Veebis ringleva info maht teeb tõe valest eristamise tihti rängaks ülesandeks. Kas poleks siis suurepärane, kui inimesed saaksid üht või teist veebilehte lugedes jooksvalt lisainfot selle kohta, kuivõrd tõepärased neile esitatud väited on? Ameerika ülikooli teadlaste uuringust selgub aga, et niisugusel tehnoloogilisel lahendusel poleks tõenäoliselt loodetud mõju, mõnel juhul pigem vastupidi.Ohio ülikooli uurijate online-eksperimendis osales 574 inimest. Katsealustel lasti lugeda väidetavalt „poliitilisest blogist“ pärinevat – tegelikult aga uurijate endi kokku pandud – teksti terviseandmete elektroonilise säilitamise kohta. Osa infost, mis kogutud uudistest ning ametlikest allikatest, vastas tõele. Kuid tekstis leidus ka mitmeid valeväiteid – nii näiteks anti lugejale teada, et nii haiglatöötajatel, kindlustusseltside töötajatel kui valitsusametnikel on inimeste terviseandmetele piiramatu ligipääs.Katsealused olid jagatud kolme rühma. Esimesele grupile oli öeldud, et sõltumatu väidete tõesust kontrolliv organisatsioon FactCheck.org on jõudnud järeldusele, et postitus sisaldab väära infot. Ebatäpseid väiteid sisaldav tekstiosa oli punaseks värvitud, kaldkirjas ning sulgudesse pandud. Veebilehe allosas näidati lugejatele ka parandatud infot. Ka teine rühm pidi tutvuma kontrollitud tekstiga, ent enne paranduste nägemist tuli neil tähelepanu hajutamiseks täita kolmeminutiline ülesanne. Kolmas grupp luges vaid parandamata teksti.Järgnevalt paluti igal osalisel hinnata, kui kerge või raske on eri gruppidel (nt valitsusametnikud) elektroonilistele terviseandmetele ligi pääseda. Polnud üllatuseks, et täpseim oli esimene ning ebatäpseim kolmas rühm katsealuseid. Siis aga vaatlesid uurijad, kuidas oli paranduste mõju seotud inimeste suhtumisega terviseandmete elektroonilisse säilitamisse. Nii ilmneski, et parandused mõjusid hästi neile, kelle suhtumine andmete seesugusesse säilitamisse oli pooldav. Skeptikuid aga andmete kohene parandamine ei veennud.Uuringu ühe autori, Kelly Garretti sõnul on põhjus ilmselt selles, et inimesed toetuvad hinnangu andmisel oma eelarvamusele. Teisisõnu, need, kes terviseandmete elektroonilist säilitamist ei poolda, arvavad, et parandusi läbi viinud organisatsioon pole usaldusväärne ning vastupidi. Seesugune efekt, kuigi oluliselt vähemal määral, ilmnes ka rühmas, kes luges parandusi peale kolmeminutilise ülesande täitmist.Garretti arvates näitab uuring, et uskumus, nagu piisaks inimeste meele muutmiseks lihtsalt nende paremast informeerimisest, ei pea paika. Pigem võib juhtuda, et tekstide seesugusel viisil parandamine aitab valeinfol põhinevaid hoiakuid hoopis kinnistada. Seetõttu poleks ka vastav tarkvaralahendus nõnda tõhus, nagu esmapilgul eeldada võiks.Teadlased esitlevad oma leide kuu aja pärast toimuval sotsiaalinformaatikale pühendatud konverentsil.Vaata veel:False Beliefs Persist, Even After Instant Online Corrections (Ohio State University) 
